Jõulud ja muu

Tegelt on kõik lõpuks ometi hästi. Jõulud on see aasta aint küllaltki igavaks ürituseks kujunenud, mitte midagi tarka peale raamatute lugemise ja filmide vaatamise ei ole teind, kui välja arvatud eile kui sai Martini ja Simoniga istutud ja juttu aetud. Aga hetkel on mõnus, vähemalt on aega enda jaoks ja natukene asju selgeks mõelda.

Täna oli paar nõrkusehetke, kui selle rumala disney koerafilmi peale lõid mälestused üles ja tulid jälle pisarad, aga hetkel on väga nauditav olla, joon teed ja kuulan N-Dubzi. Väga hea ja motiveeriv muusika kahe plaadi jagu, N-Dubz on super., väga lemmik. Huvitav jah, mis toimub, küllaltki väljakutsuv on viimased ajad olnud emotsionaalselt, aga ootame uut aastat huviga kui saab Tallinna ära minna ja täiesti puhtalt lehelt alustada, ma ei tea kas see on nüüd hea või halb, kindlasti on ka igav, eks ilma sõpradeta on uues linnas ikka igav, aga alati on telefon ja saab Martinile nutta kui väga hull on :). Tegelt on jubedalt nagu mingi emo tunne :D.

Aga huvitav on jah suhteid vaadata kõrvalt ja mõelda, miks inimesed ei ole õnnelikud oma suhetes, miks üldse midagi teha kui ei olda õnnelikud. Lohutuseks ? Tõenäoliselt, samas mis ma ise teen, oeh. Inimesed kipuvad kogu aeg tegutsema oma sõnadele vastaselt. Isegi olen öelnud, et tühja koha pealt ei ole mõttet midagi teha. Aga vähemalt on see kõik hea õppetund ja õpib väärtustama seda, mis on elus tõeliselt kallis ja seda kaotada...... huvitav, kas see jääbki kummitama :)

Aga nagu kuidas see ütlus oli, et "misery makes geniuses", usume sellesse ja anname endast uuel aastal parima, et suvel uue ja laheda sport autoga ringi sõita :D ( Thats the goal ). Rumal Andres, materjaalsed väärtused, uhuuuu, asjad teevad järelikult ikka inimesed õnnelikuks. Nagu Simon eile ütles väga hästi. If You buy too much for a woman You spend too much, but if You buy too less You dont love enough :D. Tegelt on äge et ta õnnelik on :)

Aga ei ulu enam vaid hakkame järgmist filmi vaatama ja mõtleme asjad enda jaoks jälle heaks :), elu on ilus ja väga isegi. Natukene võib laisklemist veel lubada ja siis hakkame tegutsema :)

Hetke emotsioonidest

Väljas hakkas järsku paduvihma sadama, just sellel hetkel kui ma mõtlesin et peaks jooksma minema. Vihm tahab lihtsalt äkki kõike seda jama hinges minema pesta. Üsna selline tundetu olek on hetkel. Ei leia väga vaimustust inimestes, millest on väga kahju, tahaks tegelt lihtsalt mingi üksi kuhugile ära sõita. Vaatab kui tööd veel ei saa, siis lähen Tomsile külla Riiga, või läheb ikkagi, isegi siis kui midagi saab. Hetkel kuulan smilersi uut lugu - sinine saatus, väga selline mõnus vihmane nutukas ja klaas veini soojendab mälestust nagu Salsaller laulab. Oijah, see klaas veini on neid mälestusi siin ikka soojendanud, isegi mitu klaasi või mitu pudelit veini on pidand mälestusi soojendama ja kustutama. Aga eks ma olen ka arvamusel, et eks peab täitsa põhjas ära käima, et jälle hea oleks pärast.

Aga jah, Pöff käib, kindlasti vaadake kõik seda Soome animatsiooni Niko - Way to the stars, super nagu, peaaegu sama hea kui jääaeg :)

Vahel kui aega on, siis ma ikka peaks siia kirjutama, kunagi hiljem on tore lugeda.

Elu läheb hästi, alkoholile on õnneks mingi piir pandud, sest süda ei kraabi enam nii väga kui varem. Kuigi eilset õhtut ma ei taha väga mäletada, jube piinlik on. Ainus helge hetk oli kui Ando tuli kell 5 hommikul ja ütles et kuule lähme ära koju...mhm, guud idea.... Enam ma alkoholi ei puutu, igatahes mitte mingeid allveelaevu või kuidas iganes neid kutsuti. Aga ükskõik mis ka ei juhtuks on hetkel vähemalt küllaltki palju kohti kust saada inspiratsiooni ja mõelda et ükskõik mis ka ei juhtuks tuleb eluga ikka edasi minna ja püüda elada seda täisväärtuslikult.

Õnneks on esmaspäeval Edmundiga vestlus, et äkki saab 500 inimeselise ettevõtte direktori assistendiks, see oleks lahe, saaks vähemalt tegeleda sellega mis hea on ja mis annaks asjale vähemalt mingi mõtte. Kuigi hetkel on jube üksik olla ja seda mitte et praegu oleks mingil määralgi kerge. Ja ma kardan, et üksi külm ja kõle talvine Tallinn ei ole ka midagi paremat. Eks tuleb omale midagi leida, sest siin Tartus ka ei toimu minu jaoks midagi. Nojah, tegelt see ei ole päris õige, Tartus on ka väga hea tegelt. Martin on endiselt asendamatu, eelmine nädalavahetus oli Stella külas, mis oli väga tore, nalja sai.

Ma luban et kirjutan jälle

Katse ma ei tea mitmes siia blogisse jälle midagi kirjutada...

40 tundi sõitu ja esimene päev koolitusel

Tallinnast minna oli kohutav, edasi oli enamvähem. Alguses laevaga Tallinnast Helsingisse, siis Helsingist lennukiga londonisse, londonist edasi lennukiga 7 tundi New-Yorki. New-Yorgi lennuk oli fun, süüa sai mingit Cottige Pied, suht ok oli isegi. Saime Martiniga mingi teenindajaga sõbraks, see teenindas meid lahkelt pisikeste veinipudelitega, tore oli see, et kõik oli tasuta :D. Pärast kahte pudelit oli aint point, et enam ei tohiks, kuna paari tunni pärats tuleb ju New-Yorgist autorooli istuda - mõeldud tehtud. Lennukis muidugi joppas täiega, ees röökis mingi tatikas, ja kõrval istusid 2 pede, kes ütlesid, et lähevad kuueks päevaks New-Yorki armastust tegema, Nunnu. Aga lennuk oli lahe, sai vaadata igasuguseid filme, mille järele isu oli, aint kõrvaklapid olid nii nutused, et parema tahtmise juures ei tulnud sealt ka mingit korralikku heli läbi. Viimased paar tundi oli lihtsalt tutulugu.
Igatahes jõudes New-Yorki võtsime rendiautod ja alustasime 14 tunnist sõitu. Päris lahe oli ikka öösel üle Brooklin Brigi sõita, unustamatu. Igatahes oli ainukene nõme asi USA juures see, et iga natukese aja tagant olid tollid, mis maksid meeletu hulga raha alati, igatahes mõelda, et päris hästi teenitakse riigile raha niimoodi. Üldse on sii igal asjal, isegi pisikesel veel juures mingi fucking Tax, ehk poe arved kasvavad jumala kummaliselt suureks alati. Aga otseselt sai jutti sõidetud oma 14 tundi, autod olid isegi ok, Toyota Rav 4, v6 mootor ja kiirendas päris hästi. Esmamulje oli igatahes, et New-York on lahe ja usa on väga ilus.

Esimene päev salesschoolis oli mitte väga pingeline, hetkel on siin ilmad veel veidi pilvised, et terve päev ei paista päike. Õnneks kasutasin ma päikesekreemi ja seega suutsin ma ennast ainult ühe koha pealt ära põletada. Aga hotell on iseenesest ok, õnneks on mul oma voodi ja ei pea mingite lätlaste kaisus magama, jah me ööbime Martiniga koos lätlastega. Martin magab isegi ühe kaisus, nunnu. Päev möödus enamvähem tekstide harjutamisega ja homme saab siis ehtsat koolitust. Inimesed on motiveeritud ja paljulubavad, niiet läheb päris raskeks konkurentsis püsida. Muidu on siin iseenesest tore. Katri ja Martiniga olen ma päris heaks sõbraks saand ja eks saab ka lätlastega.
Ainukene asi, mis on kohutav on hommikusöök, ainult mingi fucking sai mingi fucking muffin ja vahvel ja moosi aint peale :S, koohutaav. Õhtu tipuks oli see kui Karel mingi hiina toitu tellis, see oli esimene normaalne toit üle mingi paari päeva, niiet kõhule see meeldis. Igatahes olen ma suht off scedule hetkel ja tuttu. Eks ma kirjutan sellest neljast kuust veidi sisukamalt, eks ma püüan, täna jäi kõik aint veidi hilja peale. Head ööd Ameerika...

Keegi ei näinud neid

Hoian oma külmas käes veel kirja, iga järgneva tähega sureb minus kõik aina enam. Kiri neelab kõik pisarad endasse nagu teaks ta rohkem kui mina. Selline tunne, et raisakotkad vaid jälgivad meie mänguväljakut, tahavad sind ja mind, lase mind lahti ja las ma jooksen.
" Vaevalt nad mind kätte saavad", lausus ta kui jõud ennast lõppudelõpuks ühendasid.
" Ole rahulik, kõik on möödas, lund enam ei saja, suurlinna tuled ei tee sulle enam haiget", oli ta vastus temast väljapurskavale meeleheitele.
" See maailm meie all ei loe", sosistas ta, samas vaadates klaasistunud silmadesse, kuid ometi oli maailm igaveseks vaikseks jäänud ja vihmasadu ei paistnud lakkavat. Piisk piisa järel püüdis ta vaid akent purustada, et lõplikult minema pesta kõik mis ei oma enam väärtust.
" Aga nad ju tulevad, jälgivad, tahavad, soovivad.........nad on kõrgemal katustel, kõrgemal kui mina", kõlas ta lootusetu hääl.
" Kui me kadunud oleme, keegi ei märka, keegi ei loe üle, kas sündisimegi ometi juba nähtamatult ?"
" Sa ei saa ometi lõplikult joosta, ei saa, sest ma ei jõua järele, ma saan ju aru, ma mõistan ja tahan sind aidata, aga ei saa ju, sest sa kardad kõiki tundmatuid nägusid, kõike kardad, mis püüab eemale ajada raisakotkaste varje, kes tiirlevad ikka veel näljaselt su hinge kohal".

Ja nii ta purustas peegli ja langes põrandale uut päeva ootama. Öö oli külm kuid hommikul ei olnud enam jälgi ja keegi ei leidnud eelmisest ööst mitte midagi................

Meie ei saa maailma paremaks muuta.

Milline peaks siis lõppudelõpuks olema meie ühiskond, millisena ta peaks toimima ? Praegu on tekkinud tasapisi jälle tunne, et kõik keerleb vaid poliitika ümber, hommikul kui netist postimehe lahti löön, seda muidugi oma kooli arvelt, sest kes ikka sinna statistilisse majanduse mõõtmisse minna viitsib, siis otsain ma ikka üles esimesene poliitika lehekülja ja vaatan, kes rahaahne pärdik jälle midagi omaarust tarka on öelnud. kõikide erakondade valimiskampaaniad on mul ka tuttavad ja omad eelistused ka pikapeale paigas. Kaks erakonda, kes minu arust kindlasti mitte kuhugile ei kõlba on esiteks täielikult ära korrupeerunud keskerakond, kes rõhub vaid tehtud ja tehtud, kuigi kõik nende tehtud asjad on majanduse loomulik protsess ja tulevases valimisplatvormis toetutakse ka vaid loomulikule protsessi käigule, see on normaalne, et majanduse arenedes tõusevad pensionid, see on normaalne, et toetused suurenevad, muud moodi ei saakski ju, ja mitte Keskerakond ei tee seda teoks, nemad lihtsalt rõhutavad sõnadele pere, lapsed ja pension ja lähevad ajuvabadele inimestele hinge, valida keskerakond on sama hea kui valida erakond värvi järgi.
teine poliitiline partei, kellest ma ei ole väga sotti saanud on kristlikud demokraadid, kelle valimisplatvorm on ka totaalselt ajuvaba ja küsimuste vastamisel hiilivad ka ümber nurga nagu ninasarvikud. Lugedes kristlike demokraatide artiklite kommentaare jäi mul üks sobilik nende kohta isegi kõrva...... ( kena milf oled, neelad ka ), kuidas kurat on seotud kristus poliitikaga ?
Üldiselt kõik see ühiskond lonkab ja mis kõige nõmedam, me ei saa selle heaks midagi teha, sest märksõnadeks meie postindustriaalses riigis on korruptsioon ja onupojapoliitika ja mitte tarkus ja teadmised. Tallinnas on võimatu saada normaalset töökohta, kui sa ei kuulu keskerakonda, jõle nõme. Eks näis, mis minust tulevikus seal saab. Praegu ka peaksin ma teoreetiliselt koolis olema, aga nokitsesin hommikul natukene oma uurimustöö kallal selle asemel, ideesid ja nägemust mul täitsa on kuidas asi peaks toimima ja välja mul tulema, aga viitsimisest jääb natukene puudu, aga ma luban, et parandan ennast, sest peaks enda puhul natukenegi normaalsematele tulemustele rõhuma ülikoolis ja seda saab vaid järjepidava tööga. Kuigi oma kirve finantskaasuse sain ma eile tehtud. Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida.
Mis minu arust oleks riigil kõige rohkem vaja oleks esiteks efektiivsemat rahajaotust, kus riigikogu ei oleks ainuotsustajaks raha jaotamiselt vaid jaotaks raha vallavalitsustele ja siis vallavalitsused ja kohalikud omavalitsused jaotaksid selle nii nagu õige, sest see tagaks raha efektiivsema jaotamise. Teiseks tuleks tasakaalustada majanduse kiirenemise protsessi, et hoida kasv stabiilne ja takistada majanduse ülekuumenemist. Selle heaks oleks kõige efektiivsem jätta tulumaks rahul ja rõõmsalt 22 protsendi peale ja liikuda astmelise tulumaksu poole, sest me elame ju ometi ühiskonnas, kas ei ole mitte demokraatia ülesanne, et need kellel on rohkem raha ja võimalusi aitavad neid järele, kellel ei ole minitel põhjustel piisavalt resursse et normaalsel tasemel ära elada. Arusaadav loomulikult, et suurfirmade omanikud ja ettevõtete juhid ei ole nõus maksma ligikaudu 50 protsenti oma sissetulekutest ära, aga mis teha, närvi ajab see, kuidas nad aru ei saa, kuidas ühiskond peab toimima. Ja ometi saavad nad endale puhtaid netokasumeid välja võtta dividendidena, mitte mingit probleemi. Näha on igast küljest, kuidas demokraatia ei toimi. Või parem variant, et näha on kuidas Sotsiaaldemokraatia ei toimi. Pigem sarnaneb kõik ikka veel sotsialismiga. Ometi on ju viis Euroopa kõrgeima elatustasemega riiki sotsiaaldemokraatlikud riigid, järelikult on meil veel pikk pikk tee minna.
Oeh, mis kasu on arutleda ühiskonna mõistmatuse üle, kui niikuinii teha midagi ei saa. Eks näis, mis neljandal märtsil selle karuselliga saab.

MA TÕESTI EI VIITSI SIIA MIDAGI KIRJUTADA. VAIMUVAESUS, ANDKE MULLE ÜKS HEA RAAMAT JA ÜKSIK METSAMAJAKE JA MA OLEKS NAGU UUS :P. HOMME ÜLE KAHE KUU KOOLI............................................TSAU