Väljas hakkas järsku paduvihma sadama, just sellel hetkel kui ma mõtlesin et peaks jooksma minema. Vihm tahab lihtsalt äkki kõike seda jama hinges minema pesta. Üsna selline tundetu olek on hetkel. Ei leia väga vaimustust inimestes, millest on väga kahju, tahaks tegelt lihtsalt mingi üksi kuhugile ära sõita. Vaatab kui tööd veel ei saa, siis lähen Tomsile külla Riiga, või läheb ikkagi, isegi siis kui midagi saab. Hetkel kuulan smilersi uut lugu - sinine saatus, väga selline mõnus vihmane nutukas ja klaas veini soojendab mälestust nagu Salsaller laulab. Oijah, see klaas veini on neid mälestusi siin ikka soojendanud, isegi mitu klaasi või mitu pudelit veini on pidand mälestusi soojendama ja kustutama. Aga eks ma olen ka arvamusel, et eks peab täitsa põhjas ära käima, et jälle hea oleks pärast.
Aga jah, Pöff käib, kindlasti vaadake kõik seda Soome animatsiooni Niko - Way to the stars, super nagu, peaaegu sama hea kui jääaeg :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment