Naruto

Appi, mul on Naruto sõltuvus :S.
1. nädal ja 63 osa :S

Ma olen lihtsalt nõrk.

Viimasel ajal on kõik jälle laiali, olen jälle omamoodi kurja tähe alla sattunud. Iga päev on põhimõtteliselt, et ainult õpi ja õpi ja lõpuks ei kuku ikkagi midagi välja. Ma tõesti imestan, kuidas õpetajad mind välja kannatavad, eriti mu keeleõpetajad. See et ma täna keset tundi lihtsalt lambist telefoniga rääkisin ja ei keskendunud tunnile, ma usun et ma oleks oma Ingliskeele õpetaja asemel suht solvunud. Ta ütles mulle at least you tried. Hui noh, ma olen jumala saamatu ja andetu, aint lollust oskan teha :S, mul ju kõik kodused asjadki tegemata ja ise endaga jumala rahul.......Nõme.
Itaalia keele õpetajaga sama lugu, tegelt on ju hullult tore inimene, aint mina olen jälle see, kes aint lollusi teeb ja mingi klassikloun noh, on mul seda vaja või. kasutu kraam ju. Eelmine nädal ma olin enamvähem tubli isegi, vähemalt ei magand pool ööd ja nikerdasin suuri plakateid väikeste laste aitamise ürituse jaoks, et neil natukenegi jõulurõõmu oleks, seegi hea ja nagu öeldakse, et ükski heategu ei jää karistamata. Niiikuinii saan heategevuse pärast sajaga jälle tagasi. Üldse huvitav oleks teada, millisteks kujunevad minu jõulud, mingid nõmedad ja üksikud raudselt :S, miski järgmine nädal on ortopeet kah, ei tea, äkki veedab jõulud siis opi laual, sest vaevalt see tulemata jääb :S. Oijah. Või on jõulude ajal nii, et huvitav, kellega see aasta jõululaadale minna ja lõpuks vahin ikka kodus oma Narutot või midagi selletaolist. Kohutav tsenaarium.......
Täna on ka mingi pidu CT-s, kõik kutsusid, ja mina, päris viitsisin siis. Niikuinii saab iga nädalavahetus ainult joodud, see nädalavahetus ma õpin, täitsa luban, tegelt hullult tahaks mõne toreda inimesega midagi toredat teha :), jalkat saab niikuinii, aga midagi muud võiks ka, tegelt on palju asju, mida ma olen ammu jubatahtnud teha, näiteks Hessi eine ära proovida ja uiskama pole ka kaua jõudnud, mitte et ma seda om ajala pärast väga saaks aga poh, ma usun et tore oleks ikka :). saaks jääl jälle kiirust näidata või siis kiiret hunnikussepanemist, see teine variant on mõistagi reaalsem. Jäägem siis pigem reaalsuse juurde, niikuinii on viimasel ajal kõik juba liiga reaalne, prrrr ja ma vihkan seda reaalsust, palju toredam oleks elada muinasjutumaailmas, kus on haldjad, draakonid ja muud taolised loomad, vähemalt ei ole majandusteooria, teaduseuuringud ja muu selline kuiv kraam.
Aga aitab halamisest, endal juba kurb olla, vähemalt sai selle kõik endast mingil määral välja. Järgmine nädalavahetus on siis lõpuks Tallinnas teeviit. Ma olen terve aasta seda suht oodanud, aga praegu on küll et mingit tuju ei ole sinna minna, ja siis reede õhtu vaja teeviidal mingi modell ka laval olla ja siis kõik inimesed vaatavad jälle ja :S, päris tahan siis, ma vihkan seda modellindust. Järgmine nädalavahetus on Trefneri ball ka, eelmine aasta sai isegi käidud, oli üks mu meeldejäävamaid üritusi aastast, tõeliselt romantiline, selline tunne nagu oleksid üheks õhtuks hoopis teises maailmas, selles võlumaailmas, millest ma unistan. Aga Birgit ütles, et temal jääb vist see aasta ära, ma ka siis nüüd ei tea, ma läheks, aga ei ole ka kedagi, kellega niiväga tahaks minna. See peakks olema keegi tore, vb 1 oleks aga see jääb ka ainult oleksiks ma arvan :).
Aga aitab, niigi juba 3 osa Narutot jutti vahitud ja aeg magama minna. Hommik on õhtust targem nagu räägitakse.

Tasa...

Laupäev-me teeme asju tasa.........siis kui maailm magab veel.

EI KOMMENTAARI

On 10 november reede hilisõhtu ja seame siis sammud ossipesa poole - Püssirohukelder ja Terminaator. Ma jumaldan seda bändi aastast-aastasse aina rohkem. Kõlab see ju niivõrd kui romantiline rock, kui esimene armastus, kõlab see kõik nagu esimene kord, Niivõrd kui unenägudes eksisteeriv muinasjutu mets...... ja kõike seda, mida minu hing ihaldab. Minu lemmik tol õhtul oli vaieldamatult Head Ööd. Tõesti külmavärinad jooksid üle keha......oeh, nii ilus oli. Ma luban, et kunagi ma õpin ka selle loo ära ja siis laulan kellegile erilisele seda õhtul akna taga :D, soovin sulle ma head ööd, unistada ju võib........
Veel oli väga meeldiv kuulata uuemaid lugusid nagu armastuse ABC, kõlas laivis märksa paremini kui kuulates seda plaadi pealt ja siis huvitav oli see, et nad lõpetasid looga "Lasud". Tegelt sellel laulul on vägagi sügav mõte, kui seda lähemalt ja süvendatlt kuulata. Siis tekib tõesti tunne et selles roosas mängumajas on augud sees ja maailmas on päevast päeva tunda vaid püssirohu haisu.......elu.........mis teha!
Järgmised read pühendaks ma püssirohu keldris pesitsevatele ossidele. Egas ilma asjata nimetata seda kohta ossipesaks. Nii lausa kohutav oli vaadata seda, et kui jaagub laulab oma ballaade, siis ossid teevad kätega kaheksaid taevasse ja viskavad näppu, ise samas etadmata mida see näpuviskamine tegelt tähendab. No aga mida sa nosu täis imbetsillilt ikka ootad, et ta vastab sulle korrutustabeli peast või et ta teab kes on Shakespaer, hui teab, haridus on ju nende kalkarite elus esimesel kohal. Las ma kujutan ette ossi hargipäeva. Ärkab, paneb tiesto tööle, mõtleb, et läheks kooli asemel parem pemmiga kvartalile ringi tegema, võtaks Petsi ja Priidu ka peale ja läheb, üks kiilakam kui teine, Bemmis Qulimaks möllab ja odav Barklai näpus ja elu on palju päikselisem ja roosilisem. Ja õhtul lähme püssi termikale näppu viskama. Peaks neilt lihtsalt küsima, et mis kuradi muna sa sealt suust välja ajad, ütle kelle kätt sa lakud, kelle leiba sööd, ütle parem, kes sa üldse oled....... ja mis ma vastuseks saaks, Ei Kommentaari...... tolad.
Vahel tundubki elu vägagi ebaõiglane....

Inglid ja deemonid

Ja Andres loeb jälle. 4 püha elementi: maa, õhk, tuli ja vesi, 4 varastatud preestrit.Inglid, kes näitavad teed valgustuse poole ja deemonid, kes on loodud inimkonna hävinguks, võitlus hea ja kurja vahel, võitlus teaduse ja usu vahel, kas tõesti on loonud maailma vaid üks osapool või on saatus selle kurja tähe all osaks mõlemale. Jätkuks Davinci koodile on siis hetkel käsil "Inglid ja deemonid". Ma jumaldan raamatuid, kus tegelastel tuleb hakkama saada mitmete mõistatustega ja iga ukse avamine viib jälle ja jälle uute usteni. Kahjuks on ajaliselt aint nõme, kõige parema meelega istukski lihtsalt kodus ja loeks Roberti Langdoni seiklusi, kuid kahjuks on see suht võimatu. Koolist antud kodused tööd suruvad ikka nii peale et vähe ei ole. Uurimustööga ma enamvähem juba tegelen isegi, kuid mis saab statistikast, majandusarvestusest ja juhtimisest, juhtimises ei ole mul isegi gruppi veel ja mis kõige nõmedam, et aeg surub pidevalt, prrrrr, kuidas see mulle ei meeldi...
Muidu viimased päevad on möödunud rahulikult koolirüppes. Täna sai Ingliskeele ettekanne isegi tehtud, teema ei olnud küll väga majanduslik, aga vähemalt klass naeris, mis oli põhiline, neil ei olnd igav, järelikult ma järeldan sellest, et ma sain hakkama. Vähemalt mulle endale meeldis :D. Itaalia keel on perses nagu alati, päris jõudsingi sinna kohale aga muidu on kõik ilus ja tore, teed on libedad, kõndides saab pidevalt erinevaid kujundeid võetud nagu iluisutajad juba. Ja oi kuidas mulle ei meeldi uisutamine. Et mind jää peale saadapeab ikka väga veenev põhjus olema :S. Näiteks hommikune koolikohustus. Teeb sama välja....
Täna oli siis järgmine sotside koosolek ka :S. Järjekordselt sure igavusse ära. Jahu ja Korts targutavad ja Andres tegeleb jälle kroonikate lugemisega, vähemalt sain aimu Liis Lassi eraelust :D, no täesti pärast seda tunnen ma ennast palju rohkem valgustatuna. Nagu inglid oleks mulle naeratanud, nii hurmavad ja mõtlikud mängides oma must-valget klaverimuusikat, mis mõeldud vaid mulle. Ja deem Liis Lass on kena :D. Pärast viskas siiski kopa ette ja sai siis keset koosolekut minema hiilitud ja vaevalt bussi peale jõutud ja oi kes bussis oli - Marlen. Sai siis temaga isegi natukene lobisetud. Õhtu möödus nii nagu iga kolmapäeva õhtu möödub, ei, mitte klubis klub Tallinn rebasetüdrukute kiusamisi taludes, ikka kodus Stargatet vaadates. Võrratu lahendus kolmapäevaseks päevaks.
Aga nüüd soovin ma iseendale head ööd :) .......

Talv ja tulepeeker

On taas laupäeva õhtu. Lumi on maas ja seekord jäädavalt, kuni kevad meid jälle selle valge võlu rüppest lahutab, aga kevadini on veel aega. Talv on tõesti aeg, mil loodus saab iseendaks. Seekord möödus siis laupäeva õhtu kodus filmivõlusid nautides. Nüüd on mu kollektsioon täiuslik, sai ära vaadatud ka viimane Harry Potter ja tulepeeker, kui ma veel õigesti mäletan. Kõik Potteri filmid on olnud üllatavalt põnevuserohked, kus üks tükike viib järjest teise juurde. Minu arust ongi see filmile kõige sobivam lahendus, kui mäng käib ja käib ja selle jooksul tekivad pisikesed värvilised killukesed, millest vb esmapilgul arugi ei saa ja siis mängu lõpus moodustavad nad suure ja läbinähtava peegli. Oh seda võlumaailma võrratust ja geniaalsust. Kui vaid vähegi saaks elaks isegi seal...... :)
Potteri ajal kipus veidikene uni isegi peale tükkima, sai ju meil täna lumesajus jalgpalli mängitud. Aint seekord erines teistest selle poolest, et vastas olid ka jalgpallurid ja deem, raske oli. Ma tõesti peaks ennast tagasi trenni viima kuhugile, kus minust jälle mängija tehakse. Paratamatult pean tõdema, et ma olen nõrgaks jäänud :(, eriti mängulise külje pealt. Kus on need väiksed tatid, kes mängisid suurtes lumekuhjades, kus kuhjad ulatusid üle pea, kus me olime osavad ja aint naersime mängu ajal, sellist jalgpalli ma igatsen. Ja mis nüüd on, rahmelda nagu higine lammas ja siis oled ka õhtul poollombakas ja lonkad külmkapi juurde õlle järele. JAMA. Reede möödus nagu iga reede klubis illusioon. No ok, iga reede ei möödu päris seal, viimane möödus kusagil vana maja varemetes joogise peaga turnides, aga Cream oli seekord isegi liiga fun :D. Ja oi hommik pärast seda, vähe ei saand naerda nii, et kõhud krampis.
Eks näis, mis homsel päeval mulle siis varuks on, loodame et järgmine ootusterohke võlumaailm!

Vanilla sky ( ava oma silmad )

Hetkel siis kolmas päev haigena voodis. Päevad on igavad, kogu aeg nagu poolunes, isegi lumi tuli selle haige unelemise peale maha. Öösel mingi sonin kogu aeg igasuguseid imelikke asju. Ükskord nägin, kuidas ma istusin jalgpalliväljaku kõrval ja mind ei lastud mängu kuna, ma olin liiga aeglane. No kurat, selliseid asju ma tean niigi, unes pole mul küll vaja neid näha. Viimane öö nägin unes isegi Mari. Ma pole teda enam sada aastat näinud, ei tea, milline ta väljagi näeb, ma isegi kaldun arvama, et unes oli ka moonutatud. Aga selles ei ole asi, nõme on, mingi poolreaalsuse äärepeal pidevalt uneleda. Öösel ei saa enam tõesti aru, kas ma olen unes või reaalsuses. Hinges on justkui torm, Liiva ja vett pritsis, pilved vahetusid kiiresti tähistaevaga, valgus ja meri ja.... . Lahendus oleks lihtsalt avada oma silmad ja ärgata ja ega ärgateski parem ole, prrr 39 kraadi palavikku ja läheb. Teisipeäv oli veel okei, vähemalt sai telekast multikaid vahtida, kolmapäev jäeti millegipärast multikad ka ära, no täitsa kohutav, mitte midagi ei ole teha. Täna sai koolis ka käidud, Jüri sokkis telefonis mingit segast ja siis pidi Andres pärast arvestusele jooksma. Pärast oli küll tunne, et mu sees toimuks nagu kaheksas maailmasõda, jube oli, arvestusest ma parem ei räägi, kooliga on üldse jubedad lood, tahaks näha, palju aineid mulle siis järgmisse aastasse jääb.
Eks näis millise lahenduse see tormine unelemine leiab. Parem ma ei tahagi magama jääda, võiks lihtsalt hommikuni üleval olla, kuulata Elavat legendi ja vahtida lihtsalt tähistaevast langevat lund ja kuidas ta rõõmsalt porilomppi haihtub ja siis andres mõtleb, et oi kui tore, homme saab jälle klgutama minna. Nõme koerailm selline.
Kõik on täpselt nagu Vaniljevärvi taevas........ just open your eyes .