Jõulud ja muu

Tegelt on kõik lõpuks ometi hästi. Jõulud on see aasta aint küllaltki igavaks ürituseks kujunenud, mitte midagi tarka peale raamatute lugemise ja filmide vaatamise ei ole teind, kui välja arvatud eile kui sai Martini ja Simoniga istutud ja juttu aetud. Aga hetkel on mõnus, vähemalt on aega enda jaoks ja natukene asju selgeks mõelda.

Täna oli paar nõrkusehetke, kui selle rumala disney koerafilmi peale lõid mälestused üles ja tulid jälle pisarad, aga hetkel on väga nauditav olla, joon teed ja kuulan N-Dubzi. Väga hea ja motiveeriv muusika kahe plaadi jagu, N-Dubz on super., väga lemmik. Huvitav jah, mis toimub, küllaltki väljakutsuv on viimased ajad olnud emotsionaalselt, aga ootame uut aastat huviga kui saab Tallinna ära minna ja täiesti puhtalt lehelt alustada, ma ei tea kas see on nüüd hea või halb, kindlasti on ka igav, eks ilma sõpradeta on uues linnas ikka igav, aga alati on telefon ja saab Martinile nutta kui väga hull on :). Tegelt on jubedalt nagu mingi emo tunne :D.

Aga huvitav on jah suhteid vaadata kõrvalt ja mõelda, miks inimesed ei ole õnnelikud oma suhetes, miks üldse midagi teha kui ei olda õnnelikud. Lohutuseks ? Tõenäoliselt, samas mis ma ise teen, oeh. Inimesed kipuvad kogu aeg tegutsema oma sõnadele vastaselt. Isegi olen öelnud, et tühja koha pealt ei ole mõttet midagi teha. Aga vähemalt on see kõik hea õppetund ja õpib väärtustama seda, mis on elus tõeliselt kallis ja seda kaotada...... huvitav, kas see jääbki kummitama :)

Aga nagu kuidas see ütlus oli, et "misery makes geniuses", usume sellesse ja anname endast uuel aastal parima, et suvel uue ja laheda sport autoga ringi sõita :D ( Thats the goal ). Rumal Andres, materjaalsed väärtused, uhuuuu, asjad teevad järelikult ikka inimesed õnnelikuks. Nagu Simon eile ütles väga hästi. If You buy too much for a woman You spend too much, but if You buy too less You dont love enough :D. Tegelt on äge et ta õnnelik on :)

Aga ei ulu enam vaid hakkame järgmist filmi vaatama ja mõtleme asjad enda jaoks jälle heaks :), elu on ilus ja väga isegi. Natukene võib laisklemist veel lubada ja siis hakkame tegutsema :)

Hetke emotsioonidest

Väljas hakkas järsku paduvihma sadama, just sellel hetkel kui ma mõtlesin et peaks jooksma minema. Vihm tahab lihtsalt äkki kõike seda jama hinges minema pesta. Üsna selline tundetu olek on hetkel. Ei leia väga vaimustust inimestes, millest on väga kahju, tahaks tegelt lihtsalt mingi üksi kuhugile ära sõita. Vaatab kui tööd veel ei saa, siis lähen Tomsile külla Riiga, või läheb ikkagi, isegi siis kui midagi saab. Hetkel kuulan smilersi uut lugu - sinine saatus, väga selline mõnus vihmane nutukas ja klaas veini soojendab mälestust nagu Salsaller laulab. Oijah, see klaas veini on neid mälestusi siin ikka soojendanud, isegi mitu klaasi või mitu pudelit veini on pidand mälestusi soojendama ja kustutama. Aga eks ma olen ka arvamusel, et eks peab täitsa põhjas ära käima, et jälle hea oleks pärast.

Aga jah, Pöff käib, kindlasti vaadake kõik seda Soome animatsiooni Niko - Way to the stars, super nagu, peaaegu sama hea kui jääaeg :)

Vahel kui aega on, siis ma ikka peaks siia kirjutama, kunagi hiljem on tore lugeda.

Elu läheb hästi, alkoholile on õnneks mingi piir pandud, sest süda ei kraabi enam nii väga kui varem. Kuigi eilset õhtut ma ei taha väga mäletada, jube piinlik on. Ainus helge hetk oli kui Ando tuli kell 5 hommikul ja ütles et kuule lähme ära koju...mhm, guud idea.... Enam ma alkoholi ei puutu, igatahes mitte mingeid allveelaevu või kuidas iganes neid kutsuti. Aga ükskõik mis ka ei juhtuks on hetkel vähemalt küllaltki palju kohti kust saada inspiratsiooni ja mõelda et ükskõik mis ka ei juhtuks tuleb eluga ikka edasi minna ja püüda elada seda täisväärtuslikult.

Õnneks on esmaspäeval Edmundiga vestlus, et äkki saab 500 inimeselise ettevõtte direktori assistendiks, see oleks lahe, saaks vähemalt tegeleda sellega mis hea on ja mis annaks asjale vähemalt mingi mõtte. Kuigi hetkel on jube üksik olla ja seda mitte et praegu oleks mingil määralgi kerge. Ja ma kardan, et üksi külm ja kõle talvine Tallinn ei ole ka midagi paremat. Eks tuleb omale midagi leida, sest siin Tartus ka ei toimu minu jaoks midagi. Nojah, tegelt see ei ole päris õige, Tartus on ka väga hea tegelt. Martin on endiselt asendamatu, eelmine nädalavahetus oli Stella külas, mis oli väga tore, nalja sai.

Ma luban et kirjutan jälle

Katse ma ei tea mitmes siia blogisse jälle midagi kirjutada...

40 tundi sõitu ja esimene päev koolitusel

Tallinnast minna oli kohutav, edasi oli enamvähem. Alguses laevaga Tallinnast Helsingisse, siis Helsingist lennukiga londonisse, londonist edasi lennukiga 7 tundi New-Yorki. New-Yorgi lennuk oli fun, süüa sai mingit Cottige Pied, suht ok oli isegi. Saime Martiniga mingi teenindajaga sõbraks, see teenindas meid lahkelt pisikeste veinipudelitega, tore oli see, et kõik oli tasuta :D. Pärast kahte pudelit oli aint point, et enam ei tohiks, kuna paari tunni pärats tuleb ju New-Yorgist autorooli istuda - mõeldud tehtud. Lennukis muidugi joppas täiega, ees röökis mingi tatikas, ja kõrval istusid 2 pede, kes ütlesid, et lähevad kuueks päevaks New-Yorki armastust tegema, Nunnu. Aga lennuk oli lahe, sai vaadata igasuguseid filme, mille järele isu oli, aint kõrvaklapid olid nii nutused, et parema tahtmise juures ei tulnud sealt ka mingit korralikku heli läbi. Viimased paar tundi oli lihtsalt tutulugu.
Igatahes jõudes New-Yorki võtsime rendiautod ja alustasime 14 tunnist sõitu. Päris lahe oli ikka öösel üle Brooklin Brigi sõita, unustamatu. Igatahes oli ainukene nõme asi USA juures see, et iga natukese aja tagant olid tollid, mis maksid meeletu hulga raha alati, igatahes mõelda, et päris hästi teenitakse riigile raha niimoodi. Üldse on sii igal asjal, isegi pisikesel veel juures mingi fucking Tax, ehk poe arved kasvavad jumala kummaliselt suureks alati. Aga otseselt sai jutti sõidetud oma 14 tundi, autod olid isegi ok, Toyota Rav 4, v6 mootor ja kiirendas päris hästi. Esmamulje oli igatahes, et New-York on lahe ja usa on väga ilus.

Esimene päev salesschoolis oli mitte väga pingeline, hetkel on siin ilmad veel veidi pilvised, et terve päev ei paista päike. Õnneks kasutasin ma päikesekreemi ja seega suutsin ma ennast ainult ühe koha pealt ära põletada. Aga hotell on iseenesest ok, õnneks on mul oma voodi ja ei pea mingite lätlaste kaisus magama, jah me ööbime Martiniga koos lätlastega. Martin magab isegi ühe kaisus, nunnu. Päev möödus enamvähem tekstide harjutamisega ja homme saab siis ehtsat koolitust. Inimesed on motiveeritud ja paljulubavad, niiet läheb päris raskeks konkurentsis püsida. Muidu on siin iseenesest tore. Katri ja Martiniga olen ma päris heaks sõbraks saand ja eks saab ka lätlastega.
Ainukene asi, mis on kohutav on hommikusöök, ainult mingi fucking sai mingi fucking muffin ja vahvel ja moosi aint peale :S, koohutaav. Õhtu tipuks oli see kui Karel mingi hiina toitu tellis, see oli esimene normaalne toit üle mingi paari päeva, niiet kõhule see meeldis. Igatahes olen ma suht off scedule hetkel ja tuttu. Eks ma kirjutan sellest neljast kuust veidi sisukamalt, eks ma püüan, täna jäi kõik aint veidi hilja peale. Head ööd Ameerika...