Hei, mu kallis Blog :). Pole ammu näind või mis. Palju on juhtunud. Kõigepealt jõulud. Ainult sõin ja sõin ja sõin, oi kus ma sõin ja hea oli ja siis aint magasin, magasin ja magasin. Jõuluvanast ja päkapikkudest ei olnud küll seeaasta midagi kuulda. Aga eks ma mängisin siis ise enda jõuluvana ja lubasin omale igast head ja paremat (A). Vähemalt sai uut enegriat, et nüüd täistambiga eksamiteks õppimisega alustada. Arvestuse alused kukkusin läbi, aga ma pean püüdma et ikka kõik ära teha. Vast saab Jüri ja teiste abiga statistika projekti ka ära tehtud normaalselt. 26 õhtu sai ka siis minu pool natukene istutud. Tegelt oli tore, sõpradega ongi üldse ülekõige olla, midagi paremat ei oskaks ma ette kujuutadagi. Ja vahel on nii tore eriti selliseid keda nii harva näeb nagu Mart. Ainukene suur miinus oli see, et järgmine päev sai lihtsalt maha magatud.
Veel sai mul selline asi tehtud, et võtsin omale kassi, mõtlesin, et eks näis, mis saama hakkab ja tunnistan et olen väga rahul. Temaga on kodus ka palju toredam. Vähemalt on alati keegi, keda saab kaissu võtta :D.
Eile õhtul olime Annika juures. Täitsa nõme oli nagu, kui väsind ma mingi kella kahe aeg juba olin, aint magasin nurgas, ei saand pooltest asjadest aru, mis tehti :P. Aga Alias on igati tore mäng :D.
Risko : Mis on H2O
Ingrit: Hapnik ?
Ülejäänud: :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D
Ei siiamaani naeran :D
Muidu olen ma oma tegemiste ja toimetamistega väga rahul. Martin on Londonis ja mina toidan jälle tema kassi ja vähemalt on korter, kus olla omaette ja kus saab ilma segamata ööde viisi filme vahtida. Ja homme oleme ka seal, mina, palju süüa ja minu kullakallid majandusõpikud. Kindlasti tuleb sellest tore päev. Aga okei, mu The Callingu plaat on ka juba lõppu ära jooksnud ja soovitan kõigile kuulajatele soojalt seda bändi. Ja mul on ka selline imelik tunne, et andres on üle pika aja natukene armunud :).
Niiet head ööd teile ja ilusat Vana-Aasta lõppu.
Friday, December 29, 2006
Saturday, December 16, 2006
Vihmakeel
Oeh vihm, mu kallis vihm, ma tõesti ei saa sellest vihmakeelest aru, mida ta minema tahab pesta veel, niigi ei ole enam midagi jäänud, loodus pole ju enam tema ise, lund on vaja. Seda ma mõtlesin täna jalgpalliväljakul vihmakäes ligunedes.......Need on kui Saladused ?........Eks igal ühel ole õigus neid omada ja varjata oma salakambritesse, kus nendest iial ei sünni lood, kus nad iial ei kustu, kus iial ei saada teada nende nime. Ka vihmal. See on nagu kiusamine, aalaa et "Proovi", "Meeldis", "Tahad veel?"...."Aga ei saa ;) ". Nii ei tohiks tegelt teha. Täpselt nagu eurovisiooniga, kruvivad uudishimu üles ja siis ütlevad, et laule kuulete alles kuu ajapärast :S. Idiootsuse tipp. Aga eks reklaam töötabki selle nõudluse nälja peal.
Kuid mis Andres veel teinud on viimasel ajal. Täna käisime Ando ja muude toredate loomadega saalijalgpalli turniiril Tabiveres suurte tugevate meeskondadega madistamas ja saavutasime toreda esimese koha :D. Andoga on hea mängida, ma pakun, et isegi kui silmad kinni paneks oleksime parim kaitseliin. Ma peaks ka oma jalgpallurikarjääre jätkamise peale sügavamalt mõtlema, pakkumisi ja võimalusi on maa ja ilm, aga minu laiskuseuss sees ütleb et ei ära mine, küll ma kunagi lõpetan tema kuulamise ka :P. Ka minu tore heategevusüritus "Tee sõbrale kingitus" sai tehtud ja täitsa edukas oli isegi. Ma tõesti ei taha meelde tuletada, kui palju jooksmist mul selle pärast oli, aga noh vaev tasus siiski ära, kui sa nägid, kuidas miski kolmekümnel lapsel silmad täiega särasid. Huvitav on vaadata, kuidas materjaalsed asjad teevad inimesed õnnelikuks. Eks nad ole veel väikesed, küll nad ka hiljem saavad aru, et jõulud ei ole tegelt kingituste saamine, jõulud on küünlad, LUMI ????, romantikakollased õhtutunnid ja jõuluvorstikesed. Päkapikud ka mingil määral :S, aga mind see ei puuduta, sest ma siiski sügavalt mõtlesin üks päev, et minu päkapikul on vist meelest läinud, et ta üldse päkapikk on :P, aga heakene küll, ei olegi mul midagi vaja.
Kõik oleks nagu reaalsus vaid siis, kui lumi ka maha tuleks, Ma tahan hommikul ärgata vaadates aknast välja kuidas raagus puudelt lumehelbed vastu sätendavad, kuidas varajastel hommikutundidel on jäälilled mu akendel, mis päeva saabudes vaibuvad päikesekiirte saatel, mis heidavad omakorda igasuguseid kummalisi varje ja mina mõtlen et talv on nii armas. Tahan ärgata, näha lund ja mõelda et mul on sünnipäev, on see mul ju talvel, mitte mingi vihmasaju käes. Ei ma sellest vihmakeelest aru saa..........
Kuid mis Andres veel teinud on viimasel ajal. Täna käisime Ando ja muude toredate loomadega saalijalgpalli turniiril Tabiveres suurte tugevate meeskondadega madistamas ja saavutasime toreda esimese koha :D. Andoga on hea mängida, ma pakun, et isegi kui silmad kinni paneks oleksime parim kaitseliin. Ma peaks ka oma jalgpallurikarjääre jätkamise peale sügavamalt mõtlema, pakkumisi ja võimalusi on maa ja ilm, aga minu laiskuseuss sees ütleb et ei ära mine, küll ma kunagi lõpetan tema kuulamise ka :P. Ka minu tore heategevusüritus "Tee sõbrale kingitus" sai tehtud ja täitsa edukas oli isegi. Ma tõesti ei taha meelde tuletada, kui palju jooksmist mul selle pärast oli, aga noh vaev tasus siiski ära, kui sa nägid, kuidas miski kolmekümnel lapsel silmad täiega särasid. Huvitav on vaadata, kuidas materjaalsed asjad teevad inimesed õnnelikuks. Eks nad ole veel väikesed, küll nad ka hiljem saavad aru, et jõulud ei ole tegelt kingituste saamine, jõulud on küünlad, LUMI ????, romantikakollased õhtutunnid ja jõuluvorstikesed. Päkapikud ka mingil määral :S, aga mind see ei puuduta, sest ma siiski sügavalt mõtlesin üks päev, et minu päkapikul on vist meelest läinud, et ta üldse päkapikk on :P, aga heakene küll, ei olegi mul midagi vaja.
Kõik oleks nagu reaalsus vaid siis, kui lumi ka maha tuleks, Ma tahan hommikul ärgata vaadates aknast välja kuidas raagus puudelt lumehelbed vastu sätendavad, kuidas varajastel hommikutundidel on jäälilled mu akendel, mis päeva saabudes vaibuvad päikesekiirte saatel, mis heidavad omakorda igasuguseid kummalisi varje ja mina mõtlen et talv on nii armas. Tahan ärgata, näha lund ja mõelda et mul on sünnipäev, on see mul ju talvel, mitte mingi vihmasaju käes. Ei ma sellest vihmakeelest aru saa..........
Friday, December 08, 2006
Club Kungfu
Üle pika aja on tegelt täitsa tore, mõnus, ablas ja minu jaoks vägagi rahuldav tuju :D. Ma tegelt ei tahaks seda tunnistada, aga tuju teeb praegu heaks Vanilla ninja mingi Club Kungfu :D. Päris kuulaks siis sellist päkapikudiskot , tegelt ma täna üritasin raadiomängus ka osa võtta, kus loositakse pileteid pühapäevasele ninjade kontserdile :D. Sellest tuleb nagu minu pihtimiste päevik, minu kiremõrvari päevik, oleks vaid selline :P. Tegelt paar negatiivset asja on ka veel, vähemalt praegu 3, mis pähe torkavad, mul tuleb kõige jubedam nädal nüüd,kus lõpuks esimesed 2 eksamit, mul on mingi nõme köha ja nohu tänu mingile kolmapäevasele pooletunnisele raekojaplatsis passimisele teatud põhjustel, nõme külm ja märg oli lõpuks ja nüüd nuuskan rõõmsalt (A) ja see veel et ma kuulan vanilla ninjat. Täna sorteerisime siis Ando ja Annikaga 4 tundi mänguasju väikeste laste jõulupeo ürituseks, väga loodan, et neile ka siis meeldib, sest pärast tänast ma ei taha ühtegi mänguasja enam näha ja ma arvan et teistega on samad lood :D. Siinkohal tervitaksin veel meie toredat kutsekooli direktorit, kellel on eesti keelega ja elementaarse viisakusega probleeme ja kellel oli kergelt öeldes suht pohui kehvalt elavatest lastest ja seda toredat huvijuhti, kellel on vaja viis maja läbi joosta ja kelle elu on niigivõd raske ja palun andke andeks et ma teile helistasin ja mänguasjade sorteerimiseks ruumi teilt tahstsin. Värdjas affikari, häid jõule teile kah. Aga muidu Klub kungfu on hea tujutekitaja ja Martin on uksetaga niiet.......... Its Friday night ;)
Tuesday, December 05, 2006
Detsembris Tallinnas.
Päev 1.
Äratus, kell tiriseb ( pool 8 ) fantastiline, jälle niivähe aega et ennast reisiks valmis sättida. Kõigest tund ju, oh seda hommikust pimeduse võlu. tunni aja sisse peab mahtuma, pesu, söömine, triikimine, pakkimine ja muud asjad, mis mulle meelde ei tule. No tunni aja pärast oli olukord enamvähem. Bussijaama jõudes avastasin, et ma olen ennast jälle suutnud ainult tüdrukute seltskonda ära mahutada, no mis seal ikka. Tallinnasse jõudes helistas triin maksitaksosse, sõidualustamise tasu 90 krooni, tavai tsau "Welcome to Tallinn". Taksojuhi sõimamised hommikul vara ära kuulatud otsustasime siiski vana hea odava bussitranspordi kasuks. Oh ma jumaldan seda elu odavamat poolt :D
Teeviit oli väsitaaaaaaaaaaav :S
Õhtul oli suht kohe magamaminek. Siinkohal tahaks väga vabandust paluda Liina käest, kes pidi eriti minu kelvast terve õhtu taluma, mul tõesti oli lolli jutu ajamise tuju, sorri :P. Öö oli ka kohutav, mingi magada üldse ei saanud, ju siis tuli kõik üleväsimusest. Vähemalt olin hommikul esimene kes üles sai, ja suutis esimesena oma poole tunnise dussi all käiguga kõik sooja vee ära tarbida ja vannitoa üle ujutada :D. No ikka juhtub :D.
Teeviid päev 2. oli vääääääääsitav. Moeshow oli tore. Seal sai näha Meelist nii sultani kostüümis, nii sauna Meelist, küll ka sadomaso Meelist ja Meelist lihtsalt keti otsas sitsimas :D. Oijah, Meelis on tore :D
Õhtul oli siis plaanis neil nummidel poliitikutel gurmaanide õhtu. Ma tegelt olekstahtnud küll osaleda seal, aga Suuzy nägemise soov oli suur :). See õhtu oli tõesti kõige lõbusam, vähe ei saand siis ainult naerda. Võrratu kombinatsioon ju: vein, küünaldes sätendav vanalinn, natukene tühjem veinipudel ja võrratu lummav vaade Tallinna peale ja esimest korda tundus mulle nagu ma oleksin millestki väga suurest ilma jäänud. Tallinn on siiski tohutult ilus linn ja ma polnud seda varem tähele pannud :). Kahju aint et Suuzy koju pidi minema miski aja pärast, aga ütleks sulle niipalju et oled väga hea, kallis ja oluline mulle :). Õhtu krooniks oli siis Kolumbus ja terminaator. Päris huvitav oli ühel peol olla selliste inimestega nagu Kristjan Kasearu või Hele kõre :D, ja muu taolise noorteeliidiga seal pealinnas. Termikal äsja omandatud trummipulk näpus sai siis sammud rõõmsalt kodupoole sätitud ja suht kohe pärast voodisse jõudmist ka uinutud.
Teeviit päev 3 oli ka väsitav ja õhtu jälle täitsa tore aga ma liiga väsind et sellest siia pikemalt kirjutada :)
Nagu Annika ütles, et ka mina ootasin teeviidal natukene rohkem. Midagi väga meeldejäävat ei olnud aga ma ei väida et mul ei olnud tore :), oli ja isegi väga. Kõige toredam tegevus teeviidal oli lipikuid taga ajada, kus tuli seebimull kokku saada ja siis sai T-Särgi loosimises osaleda. Lõpuks sain isegi kokku, aga T-Särki ikka ei võitnud, aga tegelt siin pole midagi imestada ka, mul pole kunagi õnnemängudes vedanud. Aga räägitakse ju et kellel ei vea õnnemängus veab armastuses :D, mingi vale arusaam asjast, ma ütleks lihtsalt niipalju et armastus on tore asi :).
Nüüd võiks lumi ka maha tulla ja mina oma õppimistega ühele poole saada ja siis ma hakkaksin ennast tundma jälle nagu inimene, praegu survad jälle igasugused kohustused takka, mulle ei meeldi surve all teha midagi, vb siis teeks, kui raha saaks, aga no väikestele lastele jõulurõõmu nimel ma arvan et see on väärt natukene rabelemist :). Kooli koha pealt ma ikka püüan, aga Itaalia keelest ma küll loobun, mina neid punkte ei saa, ma õpin esmaspäevaseks arvestuseks aga imet ma endaga ei tee ja eks näeb, mis välja kukub. tegelt see polegi oluline, kas ma saan läbi või mitte, peaasi et tulevikus suhtlemisega hakkama saan, see põhiline ma pakun :). Aga aitab siin jauramisest :), head ööd
Ashley Parker Angel - Let You Go
I remember when
you came with me that night
you said forever, that you would never, let me go
but here I am again
and nothing left inside
Tavaliselt ei meeldi aga see meeldib ja väga :)
Äratus, kell tiriseb ( pool 8 ) fantastiline, jälle niivähe aega et ennast reisiks valmis sättida. Kõigest tund ju, oh seda hommikust pimeduse võlu. tunni aja sisse peab mahtuma, pesu, söömine, triikimine, pakkimine ja muud asjad, mis mulle meelde ei tule. No tunni aja pärast oli olukord enamvähem. Bussijaama jõudes avastasin, et ma olen ennast jälle suutnud ainult tüdrukute seltskonda ära mahutada, no mis seal ikka. Tallinnasse jõudes helistas triin maksitaksosse, sõidualustamise tasu 90 krooni, tavai tsau "Welcome to Tallinn". Taksojuhi sõimamised hommikul vara ära kuulatud otsustasime siiski vana hea odava bussitranspordi kasuks. Oh ma jumaldan seda elu odavamat poolt :D
Teeviit oli väsitaaaaaaaaaaav :S
Õhtul oli suht kohe magamaminek. Siinkohal tahaks väga vabandust paluda Liina käest, kes pidi eriti minu kelvast terve õhtu taluma, mul tõesti oli lolli jutu ajamise tuju, sorri :P. Öö oli ka kohutav, mingi magada üldse ei saanud, ju siis tuli kõik üleväsimusest. Vähemalt olin hommikul esimene kes üles sai, ja suutis esimesena oma poole tunnise dussi all käiguga kõik sooja vee ära tarbida ja vannitoa üle ujutada :D. No ikka juhtub :D.
Teeviid päev 2. oli vääääääääsitav. Moeshow oli tore. Seal sai näha Meelist nii sultani kostüümis, nii sauna Meelist, küll ka sadomaso Meelist ja Meelist lihtsalt keti otsas sitsimas :D. Oijah, Meelis on tore :D
Õhtul oli siis plaanis neil nummidel poliitikutel gurmaanide õhtu. Ma tegelt olekstahtnud küll osaleda seal, aga Suuzy nägemise soov oli suur :). See õhtu oli tõesti kõige lõbusam, vähe ei saand siis ainult naerda. Võrratu kombinatsioon ju: vein, küünaldes sätendav vanalinn, natukene tühjem veinipudel ja võrratu lummav vaade Tallinna peale ja esimest korda tundus mulle nagu ma oleksin millestki väga suurest ilma jäänud. Tallinn on siiski tohutult ilus linn ja ma polnud seda varem tähele pannud :). Kahju aint et Suuzy koju pidi minema miski aja pärast, aga ütleks sulle niipalju et oled väga hea, kallis ja oluline mulle :). Õhtu krooniks oli siis Kolumbus ja terminaator. Päris huvitav oli ühel peol olla selliste inimestega nagu Kristjan Kasearu või Hele kõre :D, ja muu taolise noorteeliidiga seal pealinnas. Termikal äsja omandatud trummipulk näpus sai siis sammud rõõmsalt kodupoole sätitud ja suht kohe pärast voodisse jõudmist ka uinutud.
Teeviit päev 3 oli ka väsitav ja õhtu jälle täitsa tore aga ma liiga väsind et sellest siia pikemalt kirjutada :)
Nagu Annika ütles, et ka mina ootasin teeviidal natukene rohkem. Midagi väga meeldejäävat ei olnud aga ma ei väida et mul ei olnud tore :), oli ja isegi väga. Kõige toredam tegevus teeviidal oli lipikuid taga ajada, kus tuli seebimull kokku saada ja siis sai T-Särgi loosimises osaleda. Lõpuks sain isegi kokku, aga T-Särki ikka ei võitnud, aga tegelt siin pole midagi imestada ka, mul pole kunagi õnnemängudes vedanud. Aga räägitakse ju et kellel ei vea õnnemängus veab armastuses :D, mingi vale arusaam asjast, ma ütleks lihtsalt niipalju et armastus on tore asi :).
Nüüd võiks lumi ka maha tulla ja mina oma õppimistega ühele poole saada ja siis ma hakkaksin ennast tundma jälle nagu inimene, praegu survad jälle igasugused kohustused takka, mulle ei meeldi surve all teha midagi, vb siis teeks, kui raha saaks, aga no väikestele lastele jõulurõõmu nimel ma arvan et see on väärt natukene rabelemist :). Kooli koha pealt ma ikka püüan, aga Itaalia keelest ma küll loobun, mina neid punkte ei saa, ma õpin esmaspäevaseks arvestuseks aga imet ma endaga ei tee ja eks näeb, mis välja kukub. tegelt see polegi oluline, kas ma saan läbi või mitte, peaasi et tulevikus suhtlemisega hakkama saan, see põhiline ma pakun :). Aga aitab siin jauramisest :), head ööd
Ashley Parker Angel - Let You Go
I remember when
you came with me that night
you said forever, that you would never, let me go
but here I am again
and nothing left inside
Tavaliselt ei meeldi aga see meeldib ja väga :)
Saturday, November 25, 2006
Wednesday, November 22, 2006
Ma olen lihtsalt nõrk.
Viimasel ajal on kõik jälle laiali, olen jälle omamoodi kurja tähe alla sattunud. Iga päev on põhimõtteliselt, et ainult õpi ja õpi ja lõpuks ei kuku ikkagi midagi välja. Ma tõesti imestan, kuidas õpetajad mind välja kannatavad, eriti mu keeleõpetajad. See et ma täna keset tundi lihtsalt lambist telefoniga rääkisin ja ei keskendunud tunnile, ma usun et ma oleks oma Ingliskeele õpetaja asemel suht solvunud. Ta ütles mulle at least you tried. Hui noh, ma olen jumala saamatu ja andetu, aint lollust oskan teha :S, mul ju kõik kodused asjadki tegemata ja ise endaga jumala rahul.......Nõme.
Itaalia keele õpetajaga sama lugu, tegelt on ju hullult tore inimene, aint mina olen jälle see, kes aint lollusi teeb ja mingi klassikloun noh, on mul seda vaja või. kasutu kraam ju. Eelmine nädal ma olin enamvähem tubli isegi, vähemalt ei magand pool ööd ja nikerdasin suuri plakateid väikeste laste aitamise ürituse jaoks, et neil natukenegi jõulurõõmu oleks, seegi hea ja nagu öeldakse, et ükski heategu ei jää karistamata. Niiikuinii saan heategevuse pärast sajaga jälle tagasi. Üldse huvitav oleks teada, millisteks kujunevad minu jõulud, mingid nõmedad ja üksikud raudselt :S, miski järgmine nädal on ortopeet kah, ei tea, äkki veedab jõulud siis opi laual, sest vaevalt see tulemata jääb :S. Oijah. Või on jõulude ajal nii, et huvitav, kellega see aasta jõululaadale minna ja lõpuks vahin ikka kodus oma Narutot või midagi selletaolist. Kohutav tsenaarium.......
Täna on ka mingi pidu CT-s, kõik kutsusid, ja mina, päris viitsisin siis. Niikuinii saab iga nädalavahetus ainult joodud, see nädalavahetus ma õpin, täitsa luban, tegelt hullult tahaks mõne toreda inimesega midagi toredat teha :), jalkat saab niikuinii, aga midagi muud võiks ka, tegelt on palju asju, mida ma olen ammu jubatahtnud teha, näiteks Hessi eine ära proovida ja uiskama pole ka kaua jõudnud, mitte et ma seda om ajala pärast väga saaks aga poh, ma usun et tore oleks ikka :). saaks jääl jälle kiirust näidata või siis kiiret hunnikussepanemist, see teine variant on mõistagi reaalsem. Jäägem siis pigem reaalsuse juurde, niikuinii on viimasel ajal kõik juba liiga reaalne, prrrr ja ma vihkan seda reaalsust, palju toredam oleks elada muinasjutumaailmas, kus on haldjad, draakonid ja muud taolised loomad, vähemalt ei ole majandusteooria, teaduseuuringud ja muu selline kuiv kraam.
Aga aitab halamisest, endal juba kurb olla, vähemalt sai selle kõik endast mingil määral välja. Järgmine nädalavahetus on siis lõpuks Tallinnas teeviit. Ma olen terve aasta seda suht oodanud, aga praegu on küll et mingit tuju ei ole sinna minna, ja siis reede õhtu vaja teeviidal mingi modell ka laval olla ja siis kõik inimesed vaatavad jälle ja :S, päris tahan siis, ma vihkan seda modellindust. Järgmine nädalavahetus on Trefneri ball ka, eelmine aasta sai isegi käidud, oli üks mu meeldejäävamaid üritusi aastast, tõeliselt romantiline, selline tunne nagu oleksid üheks õhtuks hoopis teises maailmas, selles võlumaailmas, millest ma unistan. Aga Birgit ütles, et temal jääb vist see aasta ära, ma ka siis nüüd ei tea, ma läheks, aga ei ole ka kedagi, kellega niiväga tahaks minna. See peakks olema keegi tore, vb 1 oleks aga see jääb ka ainult oleksiks ma arvan :).
Aga aitab, niigi juba 3 osa Narutot jutti vahitud ja aeg magama minna. Hommik on õhtust targem nagu räägitakse.
Itaalia keele õpetajaga sama lugu, tegelt on ju hullult tore inimene, aint mina olen jälle see, kes aint lollusi teeb ja mingi klassikloun noh, on mul seda vaja või. kasutu kraam ju. Eelmine nädal ma olin enamvähem tubli isegi, vähemalt ei magand pool ööd ja nikerdasin suuri plakateid väikeste laste aitamise ürituse jaoks, et neil natukenegi jõulurõõmu oleks, seegi hea ja nagu öeldakse, et ükski heategu ei jää karistamata. Niiikuinii saan heategevuse pärast sajaga jälle tagasi. Üldse huvitav oleks teada, millisteks kujunevad minu jõulud, mingid nõmedad ja üksikud raudselt :S, miski järgmine nädal on ortopeet kah, ei tea, äkki veedab jõulud siis opi laual, sest vaevalt see tulemata jääb :S. Oijah. Või on jõulude ajal nii, et huvitav, kellega see aasta jõululaadale minna ja lõpuks vahin ikka kodus oma Narutot või midagi selletaolist. Kohutav tsenaarium.......
Täna on ka mingi pidu CT-s, kõik kutsusid, ja mina, päris viitsisin siis. Niikuinii saab iga nädalavahetus ainult joodud, see nädalavahetus ma õpin, täitsa luban, tegelt hullult tahaks mõne toreda inimesega midagi toredat teha :), jalkat saab niikuinii, aga midagi muud võiks ka, tegelt on palju asju, mida ma olen ammu jubatahtnud teha, näiteks Hessi eine ära proovida ja uiskama pole ka kaua jõudnud, mitte et ma seda om ajala pärast väga saaks aga poh, ma usun et tore oleks ikka :). saaks jääl jälle kiirust näidata või siis kiiret hunnikussepanemist, see teine variant on mõistagi reaalsem. Jäägem siis pigem reaalsuse juurde, niikuinii on viimasel ajal kõik juba liiga reaalne, prrrr ja ma vihkan seda reaalsust, palju toredam oleks elada muinasjutumaailmas, kus on haldjad, draakonid ja muud taolised loomad, vähemalt ei ole majandusteooria, teaduseuuringud ja muu selline kuiv kraam.
Aga aitab halamisest, endal juba kurb olla, vähemalt sai selle kõik endast mingil määral välja. Järgmine nädalavahetus on siis lõpuks Tallinnas teeviit. Ma olen terve aasta seda suht oodanud, aga praegu on küll et mingit tuju ei ole sinna minna, ja siis reede õhtu vaja teeviidal mingi modell ka laval olla ja siis kõik inimesed vaatavad jälle ja :S, päris tahan siis, ma vihkan seda modellindust. Järgmine nädalavahetus on Trefneri ball ka, eelmine aasta sai isegi käidud, oli üks mu meeldejäävamaid üritusi aastast, tõeliselt romantiline, selline tunne nagu oleksid üheks õhtuks hoopis teises maailmas, selles võlumaailmas, millest ma unistan. Aga Birgit ütles, et temal jääb vist see aasta ära, ma ka siis nüüd ei tea, ma läheks, aga ei ole ka kedagi, kellega niiväga tahaks minna. See peakks olema keegi tore, vb 1 oleks aga see jääb ka ainult oleksiks ma arvan :).
Aga aitab, niigi juba 3 osa Narutot jutti vahitud ja aeg magama minna. Hommik on õhtust targem nagu räägitakse.
Tuesday, November 14, 2006
Saturday, November 11, 2006
EI KOMMENTAARI
On 10 november reede hilisõhtu ja seame siis sammud ossipesa poole - Püssirohukelder ja Terminaator. Ma jumaldan seda bändi aastast-aastasse aina rohkem. Kõlab see ju niivõrd kui romantiline rock, kui esimene armastus, kõlab see kõik nagu esimene kord, Niivõrd kui unenägudes eksisteeriv muinasjutu mets...... ja kõike seda, mida minu hing ihaldab. Minu lemmik tol õhtul oli vaieldamatult Head Ööd. Tõesti külmavärinad jooksid üle keha......oeh, nii ilus oli. Ma luban, et kunagi ma õpin ka selle loo ära ja siis laulan kellegile erilisele seda õhtul akna taga :D, soovin sulle ma head ööd, unistada ju võib........
Veel oli väga meeldiv kuulata uuemaid lugusid nagu armastuse ABC, kõlas laivis märksa paremini kui kuulates seda plaadi pealt ja siis huvitav oli see, et nad lõpetasid looga "Lasud". Tegelt sellel laulul on vägagi sügav mõte, kui seda lähemalt ja süvendatlt kuulata. Siis tekib tõesti tunne et selles roosas mängumajas on augud sees ja maailmas on päevast päeva tunda vaid püssirohu haisu.......elu.........mis teha!
Järgmised read pühendaks ma püssirohu keldris pesitsevatele ossidele. Egas ilma asjata nimetata seda kohta ossipesaks. Nii lausa kohutav oli vaadata seda, et kui jaagub laulab oma ballaade, siis ossid teevad kätega kaheksaid taevasse ja viskavad näppu, ise samas etadmata mida see näpuviskamine tegelt tähendab. No aga mida sa nosu täis imbetsillilt ikka ootad, et ta vastab sulle korrutustabeli peast või et ta teab kes on Shakespaer, hui teab, haridus on ju nende kalkarite elus esimesel kohal. Las ma kujutan ette ossi hargipäeva. Ärkab, paneb tiesto tööle, mõtleb, et läheks kooli asemel parem pemmiga kvartalile ringi tegema, võtaks Petsi ja Priidu ka peale ja läheb, üks kiilakam kui teine, Bemmis Qulimaks möllab ja odav Barklai näpus ja elu on palju päikselisem ja roosilisem. Ja õhtul lähme püssi termikale näppu viskama. Peaks neilt lihtsalt küsima, et mis kuradi muna sa sealt suust välja ajad, ütle kelle kätt sa lakud, kelle leiba sööd, ütle parem, kes sa üldse oled....... ja mis ma vastuseks saaks, Ei Kommentaari...... tolad.
Vahel tundubki elu vägagi ebaõiglane....
Veel oli väga meeldiv kuulata uuemaid lugusid nagu armastuse ABC, kõlas laivis märksa paremini kui kuulates seda plaadi pealt ja siis huvitav oli see, et nad lõpetasid looga "Lasud". Tegelt sellel laulul on vägagi sügav mõte, kui seda lähemalt ja süvendatlt kuulata. Siis tekib tõesti tunne et selles roosas mängumajas on augud sees ja maailmas on päevast päeva tunda vaid püssirohu haisu.......elu.........mis teha!
Järgmised read pühendaks ma püssirohu keldris pesitsevatele ossidele. Egas ilma asjata nimetata seda kohta ossipesaks. Nii lausa kohutav oli vaadata seda, et kui jaagub laulab oma ballaade, siis ossid teevad kätega kaheksaid taevasse ja viskavad näppu, ise samas etadmata mida see näpuviskamine tegelt tähendab. No aga mida sa nosu täis imbetsillilt ikka ootad, et ta vastab sulle korrutustabeli peast või et ta teab kes on Shakespaer, hui teab, haridus on ju nende kalkarite elus esimesel kohal. Las ma kujutan ette ossi hargipäeva. Ärkab, paneb tiesto tööle, mõtleb, et läheks kooli asemel parem pemmiga kvartalile ringi tegema, võtaks Petsi ja Priidu ka peale ja läheb, üks kiilakam kui teine, Bemmis Qulimaks möllab ja odav Barklai näpus ja elu on palju päikselisem ja roosilisem. Ja õhtul lähme püssi termikale näppu viskama. Peaks neilt lihtsalt küsima, et mis kuradi muna sa sealt suust välja ajad, ütle kelle kätt sa lakud, kelle leiba sööd, ütle parem, kes sa üldse oled....... ja mis ma vastuseks saaks, Ei Kommentaari...... tolad.
Vahel tundubki elu vägagi ebaõiglane....
Wednesday, November 08, 2006
Inglid ja deemonid
Ja Andres loeb jälle. 4 püha elementi: maa, õhk, tuli ja vesi, 4 varastatud preestrit.Inglid, kes näitavad teed valgustuse poole ja deemonid, kes on loodud inimkonna hävinguks, võitlus hea ja kurja vahel, võitlus teaduse ja usu vahel, kas tõesti on loonud maailma vaid üks osapool või on saatus selle kurja tähe all osaks mõlemale. Jätkuks Davinci koodile on siis hetkel käsil "Inglid ja deemonid". Ma jumaldan raamatuid, kus tegelastel tuleb hakkama saada mitmete mõistatustega ja iga ukse avamine viib jälle ja jälle uute usteni. Kahjuks on ajaliselt aint nõme, kõige parema meelega istukski lihtsalt kodus ja loeks Roberti Langdoni seiklusi, kuid kahjuks on see suht võimatu. Koolist antud kodused tööd suruvad ikka nii peale et vähe ei ole. Uurimustööga ma enamvähem juba tegelen isegi, kuid mis saab statistikast, majandusarvestusest ja juhtimisest, juhtimises ei ole mul isegi gruppi veel ja mis kõige nõmedam, et aeg surub pidevalt, prrrrr, kuidas see mulle ei meeldi...
Muidu viimased päevad on möödunud rahulikult koolirüppes. Täna sai Ingliskeele ettekanne isegi tehtud, teema ei olnud küll väga majanduslik, aga vähemalt klass naeris, mis oli põhiline, neil ei olnd igav, järelikult ma järeldan sellest, et ma sain hakkama. Vähemalt mulle endale meeldis :D. Itaalia keel on perses nagu alati, päris jõudsingi sinna kohale aga muidu on kõik ilus ja tore, teed on libedad, kõndides saab pidevalt erinevaid kujundeid võetud nagu iluisutajad juba. Ja oi kuidas mulle ei meeldi uisutamine. Et mind jää peale saadapeab ikka väga veenev põhjus olema :S. Näiteks hommikune koolikohustus. Teeb sama välja....
Täna oli siis järgmine sotside koosolek ka :S. Järjekordselt sure igavusse ära. Jahu ja Korts targutavad ja Andres tegeleb jälle kroonikate lugemisega, vähemalt sain aimu Liis Lassi eraelust :D, no täesti pärast seda tunnen ma ennast palju rohkem valgustatuna. Nagu inglid oleks mulle naeratanud, nii hurmavad ja mõtlikud mängides oma must-valget klaverimuusikat, mis mõeldud vaid mulle. Ja deem Liis Lass on kena :D. Pärast viskas siiski kopa ette ja sai siis keset koosolekut minema hiilitud ja vaevalt bussi peale jõutud ja oi kes bussis oli - Marlen. Sai siis temaga isegi natukene lobisetud. Õhtu möödus nii nagu iga kolmapäeva õhtu möödub, ei, mitte klubis klub Tallinn rebasetüdrukute kiusamisi taludes, ikka kodus Stargatet vaadates. Võrratu lahendus kolmapäevaseks päevaks.
Aga nüüd soovin ma iseendale head ööd :) .......
Muidu viimased päevad on möödunud rahulikult koolirüppes. Täna sai Ingliskeele ettekanne isegi tehtud, teema ei olnud küll väga majanduslik, aga vähemalt klass naeris, mis oli põhiline, neil ei olnd igav, järelikult ma järeldan sellest, et ma sain hakkama. Vähemalt mulle endale meeldis :D. Itaalia keel on perses nagu alati, päris jõudsingi sinna kohale aga muidu on kõik ilus ja tore, teed on libedad, kõndides saab pidevalt erinevaid kujundeid võetud nagu iluisutajad juba. Ja oi kuidas mulle ei meeldi uisutamine. Et mind jää peale saadapeab ikka väga veenev põhjus olema :S. Näiteks hommikune koolikohustus. Teeb sama välja....
Täna oli siis järgmine sotside koosolek ka :S. Järjekordselt sure igavusse ära. Jahu ja Korts targutavad ja Andres tegeleb jälle kroonikate lugemisega, vähemalt sain aimu Liis Lassi eraelust :D, no täesti pärast seda tunnen ma ennast palju rohkem valgustatuna. Nagu inglid oleks mulle naeratanud, nii hurmavad ja mõtlikud mängides oma must-valget klaverimuusikat, mis mõeldud vaid mulle. Ja deem Liis Lass on kena :D. Pärast viskas siiski kopa ette ja sai siis keset koosolekut minema hiilitud ja vaevalt bussi peale jõutud ja oi kes bussis oli - Marlen. Sai siis temaga isegi natukene lobisetud. Õhtu möödus nii nagu iga kolmapäeva õhtu möödub, ei, mitte klubis klub Tallinn rebasetüdrukute kiusamisi taludes, ikka kodus Stargatet vaadates. Võrratu lahendus kolmapäevaseks päevaks.
Aga nüüd soovin ma iseendale head ööd :) .......
Saturday, November 04, 2006
Talv ja tulepeeker
On taas laupäeva õhtu. Lumi on maas ja seekord jäädavalt, kuni kevad meid jälle selle valge võlu rüppest lahutab, aga kevadini on veel aega. Talv on tõesti aeg, mil loodus saab iseendaks. Seekord möödus siis laupäeva õhtu kodus filmivõlusid nautides. Nüüd on mu kollektsioon täiuslik, sai ära vaadatud ka viimane Harry Potter ja tulepeeker, kui ma veel õigesti mäletan. Kõik Potteri filmid on olnud üllatavalt põnevuserohked, kus üks tükike viib järjest teise juurde. Minu arust ongi see filmile kõige sobivam lahendus, kui mäng käib ja käib ja selle jooksul tekivad pisikesed värvilised killukesed, millest vb esmapilgul arugi ei saa ja siis mängu lõpus moodustavad nad suure ja läbinähtava peegli. Oh seda võlumaailma võrratust ja geniaalsust. Kui vaid vähegi saaks elaks isegi seal...... :)
Potteri ajal kipus veidikene uni isegi peale tükkima, sai ju meil täna lumesajus jalgpalli mängitud. Aint seekord erines teistest selle poolest, et vastas olid ka jalgpallurid ja deem, raske oli. Ma tõesti peaks ennast tagasi trenni viima kuhugile, kus minust jälle mängija tehakse. Paratamatult pean tõdema, et ma olen nõrgaks jäänud :(, eriti mängulise külje pealt. Kus on need väiksed tatid, kes mängisid suurtes lumekuhjades, kus kuhjad ulatusid üle pea, kus me olime osavad ja aint naersime mängu ajal, sellist jalgpalli ma igatsen. Ja mis nüüd on, rahmelda nagu higine lammas ja siis oled ka õhtul poollombakas ja lonkad külmkapi juurde õlle järele. JAMA. Reede möödus nagu iga reede klubis illusioon. No ok, iga reede ei möödu päris seal, viimane möödus kusagil vana maja varemetes joogise peaga turnides, aga Cream oli seekord isegi liiga fun :D. Ja oi hommik pärast seda, vähe ei saand naerda nii, et kõhud krampis.
Eks näis, mis homsel päeval mulle siis varuks on, loodame et järgmine ootusterohke võlumaailm!
Potteri ajal kipus veidikene uni isegi peale tükkima, sai ju meil täna lumesajus jalgpalli mängitud. Aint seekord erines teistest selle poolest, et vastas olid ka jalgpallurid ja deem, raske oli. Ma tõesti peaks ennast tagasi trenni viima kuhugile, kus minust jälle mängija tehakse. Paratamatult pean tõdema, et ma olen nõrgaks jäänud :(, eriti mängulise külje pealt. Kus on need väiksed tatid, kes mängisid suurtes lumekuhjades, kus kuhjad ulatusid üle pea, kus me olime osavad ja aint naersime mängu ajal, sellist jalgpalli ma igatsen. Ja mis nüüd on, rahmelda nagu higine lammas ja siis oled ka õhtul poollombakas ja lonkad külmkapi juurde õlle järele. JAMA. Reede möödus nagu iga reede klubis illusioon. No ok, iga reede ei möödu päris seal, viimane möödus kusagil vana maja varemetes joogise peaga turnides, aga Cream oli seekord isegi liiga fun :D. Ja oi hommik pärast seda, vähe ei saand naerda nii, et kõhud krampis.
Eks näis, mis homsel päeval mulle siis varuks on, loodame et järgmine ootusterohke võlumaailm!
Thursday, November 02, 2006
Vanilla sky ( ava oma silmad )
Hetkel siis kolmas päev haigena voodis. Päevad on igavad, kogu aeg nagu poolunes, isegi lumi tuli selle haige unelemise peale maha. Öösel mingi sonin kogu aeg igasuguseid imelikke asju. Ükskord nägin, kuidas ma istusin jalgpalliväljaku kõrval ja mind ei lastud mängu kuna, ma olin liiga aeglane. No kurat, selliseid asju ma tean niigi, unes pole mul küll vaja neid näha. Viimane öö nägin unes isegi Mari. Ma pole teda enam sada aastat näinud, ei tea, milline ta väljagi näeb, ma isegi kaldun arvama, et unes oli ka moonutatud. Aga selles ei ole asi, nõme on, mingi poolreaalsuse äärepeal pidevalt uneleda. Öösel ei saa enam tõesti aru, kas ma olen unes või reaalsuses. Hinges on justkui torm, Liiva ja vett pritsis, pilved vahetusid kiiresti tähistaevaga, valgus ja meri ja.... . Lahendus oleks lihtsalt avada oma silmad ja ärgata ja ega ärgateski parem ole, prrr 39 kraadi palavikku ja läheb. Teisipeäv oli veel okei, vähemalt sai telekast multikaid vahtida, kolmapäev jäeti millegipärast multikad ka ära, no täitsa kohutav, mitte midagi ei ole teha. Täna sai koolis ka käidud, Jüri sokkis telefonis mingit segast ja siis pidi Andres pärast arvestusele jooksma. Pärast oli küll tunne, et mu sees toimuks nagu kaheksas maailmasõda, jube oli, arvestusest ma parem ei räägi, kooliga on üldse jubedad lood, tahaks näha, palju aineid mulle siis järgmisse aastasse jääb.
Eks näis millise lahenduse see tormine unelemine leiab. Parem ma ei tahagi magama jääda, võiks lihtsalt hommikuni üleval olla, kuulata Elavat legendi ja vahtida lihtsalt tähistaevast langevat lund ja kuidas ta rõõmsalt porilomppi haihtub ja siis andres mõtleb, et oi kui tore, homme saab jälle klgutama minna. Nõme koerailm selline.
Kõik on täpselt nagu Vaniljevärvi taevas........ just open your eyes .
Eks näis millise lahenduse see tormine unelemine leiab. Parem ma ei tahagi magama jääda, võiks lihtsalt hommikuni üleval olla, kuulata Elavat legendi ja vahtida lihtsalt tähistaevast langevat lund ja kuidas ta rõõmsalt porilomppi haihtub ja siis andres mõtleb, et oi kui tore, homme saab jälle klgutama minna. Nõme koerailm selline.
Kõik on täpselt nagu Vaniljevärvi taevas........ just open your eyes .
Sunday, October 29, 2006
Sügiskoolis
Jõudsin siis täna tagasi sügiskoolist. Kool kujunes oodatest erinevaks, aga eks sellega lõppevad enamus üritusi, mille sa oled enda jaoks juba pooleldi välja mõelnud ja siis tegevuse käigus mõistad, et etteantud tsenaarium ei vasta käsikirjale. Ja nii nagu pärast selgus, olid ka näitlejad tavapärasest erinevad, aga selle juurde me veel jõuame.
Hommikul oli juba aru saada, et tere hommikut laupäev. Väljasõit oli kell 10.00, ja mis kell Andres ärkab ? Aga otse loomulikult 9.12. Uni oli läinud nagu ühe löögiga, esimesed viis minutit kujunesid ropendamise peale nagu enamusajast esimesed minutit pärast selliseid ärkamisavastusi. Kuulda oli ikka erinevaid sõnu mitmetest erinevatest valdkondadest.
Hommikused protseduurid tehtud, kott umbmääral koos, valged seinad, hambapasta kodus, taurus kotis ja sõit võib alata. Vanemuise ette jõudes oli mu tulemus isegi näidatav, ainult oma 5 minutit hilinemist, kurask, viis kujuneb juba selle hommiku maagiliseks numbriks. Bussis oli palju võõraid inimesi, Kairit oli jälle kuri minu peale, hilinemise pärast ja Jahu mögises nii et buss rappus. Vähemalt oli midagi, mis ei olnd veel muutunud :D. Mõne inimese peale saab ikka alati loota. Või nagu capten Jack Sparrow on öelnud, et ei saa kunagi usaldada seda, et aus mees on alati aus, aga sa saad usaldada seda, et ebaaus mees ei ole alati aus. Iroonia on võrratu asi :D
Jõudes Navi vallamajja kohale ( ma loodan et seda nimetati nii ) oli meil küllaltki üksluine päev, ma arvan et nende koolitustega tuleks mdiagi tõsiselt ette võtta, vähemalt programmi intensiivistamise mõttes. Enamusajast on meil mingisugune loen et blaa blaa blaa, ma ei väida et see on ebahuvitav, aga me ju ise kordame, et teooria võiks käia käsikäes prkatikaga, ja loodame et tulevikus mitte käsikäes praktikaga joomises, no vähemalt on selles valdkonnas teooria kõigil selge. Nii võiks olla ka teiste valdkondadega elus. Õhtul oli siis pärast suurt tüli ja vingumist programmis saun. Muidugi, ma olen 26 aastane naine ja ma kardan meestega sauna minna - tobedus. Aga ma tean, et ma ei tohiks nii isekas olla ja peaksin arusaama, et osad inimesed on konservatiivsemad kui teised. Loeme ja väidame ise ju, et on kaks poolt, konservatiivid ja liberaalid, no nääd, osad asjad jäävad sellest poliitikast külge ka :D, kuid kui võtta saun aluseks võiksid osad tegelased küll kuuluda mända muuse erakonda. Aga see selleks. Lõpudelõpuks kujunes saun vägagi toredaks, saigi meesteseltskonnas olla :D. Nagu ma olen alati öelnud, et tarkade inimestega on ikka ja alati tore ja meeldiv juttu ajada. Ja kui sõber taurus Tartust kaasas, siis ei saagi saun kehv olla.
Aaaa, veel käisime päeval talgudel. See tähendab seda, et ühe vanainimese juures lehti riisumas ja muud head ja kasulikku tegemas. Tohutult meenutas see miljöö küllaltki om amaakodu väiksena. Kuid see on küll praegu vaid mälestus. Eks mälul olegi omamoodi tähendus. Mälu pole pelgalt see, mida inimesed meenutavad, vaid see, kuidas nad mõistavad minevikku. Vb sellepärast tunduski kõik niivõrd reaalne.
Õhtu möödus oma tavapärast rada. Lõpus kui kõik olid kustunud, oli Andres jälle kaineks saanud, see Portugali viin oli üllatavalt hea, maitses kui vesi, aga mõjus kui muruniiduk :D. Aga muru sai ka kähku niidetud. Lõppudelõpuks olime järel vaid mina ja Annika. Siis vestlesime pool ööd erinevatel teemadel, täitsa huvitav oli, kunis ma ära vajusin :P.
Oi tere hommikust peavalu. Mis mulle hommikust meenub : peavalu, Dagö, peavalu, majandusarevstus, peavalu, minu üleujutatud WC, peavalu, kohutav puder ja peavalu. Aga muidu oli ilus hommik, päike säras, linnud laulsid ja Karmeni leitud sada krooni tegi mind ikka veel kadedaks :D.
Ülejäänd päev möödus volikogu tegemiste ja toimetamistega. Oli tegelt veel 1 inimene, eks ajas mind närvi ja ma oleks tahtnud talle mdiagi parajalt krõbedat mainida, aga vahel on parem oma suu teatud kohtades kinni hoida ja vait olla. Sest ka vaikusel on ju ometi hääl.
Üldmuljetes jäin ma sügiskooliga rahul. Poolik veiniklaas mu voodi kõrval jääb nagu alati saladuse laeks ja need varajased hommikutunnid jätavad peavaluluselt omapäraseid varje mälestustesse........
Hommikul oli juba aru saada, et tere hommikut laupäev. Väljasõit oli kell 10.00, ja mis kell Andres ärkab ? Aga otse loomulikult 9.12. Uni oli läinud nagu ühe löögiga, esimesed viis minutit kujunesid ropendamise peale nagu enamusajast esimesed minutit pärast selliseid ärkamisavastusi. Kuulda oli ikka erinevaid sõnu mitmetest erinevatest valdkondadest.
Hommikused protseduurid tehtud, kott umbmääral koos, valged seinad, hambapasta kodus, taurus kotis ja sõit võib alata. Vanemuise ette jõudes oli mu tulemus isegi näidatav, ainult oma 5 minutit hilinemist, kurask, viis kujuneb juba selle hommiku maagiliseks numbriks. Bussis oli palju võõraid inimesi, Kairit oli jälle kuri minu peale, hilinemise pärast ja Jahu mögises nii et buss rappus. Vähemalt oli midagi, mis ei olnd veel muutunud :D. Mõne inimese peale saab ikka alati loota. Või nagu capten Jack Sparrow on öelnud, et ei saa kunagi usaldada seda, et aus mees on alati aus, aga sa saad usaldada seda, et ebaaus mees ei ole alati aus. Iroonia on võrratu asi :D
Jõudes Navi vallamajja kohale ( ma loodan et seda nimetati nii ) oli meil küllaltki üksluine päev, ma arvan et nende koolitustega tuleks mdiagi tõsiselt ette võtta, vähemalt programmi intensiivistamise mõttes. Enamusajast on meil mingisugune loen et blaa blaa blaa, ma ei väida et see on ebahuvitav, aga me ju ise kordame, et teooria võiks käia käsikäes prkatikaga, ja loodame et tulevikus mitte käsikäes praktikaga joomises, no vähemalt on selles valdkonnas teooria kõigil selge. Nii võiks olla ka teiste valdkondadega elus. Õhtul oli siis pärast suurt tüli ja vingumist programmis saun. Muidugi, ma olen 26 aastane naine ja ma kardan meestega sauna minna - tobedus. Aga ma tean, et ma ei tohiks nii isekas olla ja peaksin arusaama, et osad inimesed on konservatiivsemad kui teised. Loeme ja väidame ise ju, et on kaks poolt, konservatiivid ja liberaalid, no nääd, osad asjad jäävad sellest poliitikast külge ka :D, kuid kui võtta saun aluseks võiksid osad tegelased küll kuuluda mända muuse erakonda. Aga see selleks. Lõpudelõpuks kujunes saun vägagi toredaks, saigi meesteseltskonnas olla :D. Nagu ma olen alati öelnud, et tarkade inimestega on ikka ja alati tore ja meeldiv juttu ajada. Ja kui sõber taurus Tartust kaasas, siis ei saagi saun kehv olla.
Aaaa, veel käisime päeval talgudel. See tähendab seda, et ühe vanainimese juures lehti riisumas ja muud head ja kasulikku tegemas. Tohutult meenutas see miljöö küllaltki om amaakodu väiksena. Kuid see on küll praegu vaid mälestus. Eks mälul olegi omamoodi tähendus. Mälu pole pelgalt see, mida inimesed meenutavad, vaid see, kuidas nad mõistavad minevikku. Vb sellepärast tunduski kõik niivõrd reaalne.
Õhtu möödus oma tavapärast rada. Lõpus kui kõik olid kustunud, oli Andres jälle kaineks saanud, see Portugali viin oli üllatavalt hea, maitses kui vesi, aga mõjus kui muruniiduk :D. Aga muru sai ka kähku niidetud. Lõppudelõpuks olime järel vaid mina ja Annika. Siis vestlesime pool ööd erinevatel teemadel, täitsa huvitav oli, kunis ma ära vajusin :P.
Oi tere hommikust peavalu. Mis mulle hommikust meenub : peavalu, Dagö, peavalu, majandusarevstus, peavalu, minu üleujutatud WC, peavalu, kohutav puder ja peavalu. Aga muidu oli ilus hommik, päike säras, linnud laulsid ja Karmeni leitud sada krooni tegi mind ikka veel kadedaks :D.
Ülejäänd päev möödus volikogu tegemiste ja toimetamistega. Oli tegelt veel 1 inimene, eks ajas mind närvi ja ma oleks tahtnud talle mdiagi parajalt krõbedat mainida, aga vahel on parem oma suu teatud kohtades kinni hoida ja vait olla. Sest ka vaikusel on ju ometi hääl.
Üldmuljetes jäin ma sügiskooliga rahul. Poolik veiniklaas mu voodi kõrval jääb nagu alati saladuse laeks ja need varajased hommikutunnid jätavad peavaluluselt omapäraseid varje mälestustesse........
Tuesday, October 24, 2006
Nädalavahetus
Minu viimase aja tegemistest siis. Nädalavahetus oli täitsa põnevust ja seiklusi täis :D. Reede oli nagu iga reede, Martin helistab, tavai Andres, lähme klubisse, aga no muidugi läheme, iga reede läheme ju klubisse, kuidas siis muidu. Kuhu me siis lõpuks välja jõudsime ? Fenoksisse jõudsime, no muidugi, iga reede jõuame ju fenoksisse, vahepeal ka isegi kaugemale :D. Aga Mõnel oli vaja laupäeval proovikirjandit teha ja olid ka veel Tallinnast Inna ja muud loomad külas, no mis seal ikka. Ostsime siis ühe Turbodiisli ja teine lisandus samas hiljem ( enam nii ei tee, ma luban ). Vähemalt tuli õhtul hea uni :D, ja mõni mees magas rõõmsalt ka oma kirjandi sisse :D.
aga see selleks, mind jäi piinama üks mõte. Kui ma küsisin Merca käest, et miks on tal selja peale tattoveeritud liblikas. Ja vastuseks sain, et see iseloomustab mind suurepäraselt, et ma olen enamustele olnud üheöö liblikas. Kas siis inimene on tõesti sellise saavutusega rahul, et ronib iga suvalisega voodisse kohe. Ja on see siis niivõrd väärt moment, et seda jäädvustada kogu eluks :S :S. No ma tõesti ei tea, sest isegi shokolaad võib muutuda ju jäledaks, kui suu on magusat liialt täis.
Laupäeva käisime siis Birgitiga õhtul Pauli pool. Midagi väga kirevat sellest meelde ei jäänudki :D, aint see, et kilpkonni sai kiusatud täispeaga, kuradima suured olid ikka :S.
Niiet niipalju siis sellest nädalavahetusest, järgmine on ju sügiskool, eks näöis, mis sellest jälle saama hakkab.
aga see selleks, mind jäi piinama üks mõte. Kui ma küsisin Merca käest, et miks on tal selja peale tattoveeritud liblikas. Ja vastuseks sain, et see iseloomustab mind suurepäraselt, et ma olen enamustele olnud üheöö liblikas. Kas siis inimene on tõesti sellise saavutusega rahul, et ronib iga suvalisega voodisse kohe. Ja on see siis niivõrd väärt moment, et seda jäädvustada kogu eluks :S :S. No ma tõesti ei tea, sest isegi shokolaad võib muutuda ju jäledaks, kui suu on magusat liialt täis.
Laupäeva käisime siis Birgitiga õhtul Pauli pool. Midagi väga kirevat sellest meelde ei jäänudki :D, aint see, et kilpkonni sai kiusatud täispeaga, kuradima suured olid ikka :S.
Niiet niipalju siis sellest nädalavahetusest, järgmine on ju sügiskool, eks näöis, mis sellest jälle saama hakkab.
Tuesday, October 17, 2006
Suurlinnale välja laenatud
Nagu osad teist teavad käis Andres siis jälle Berliinis. ( 21-30 oktoober. 2006 ) et see ka minu vaevalt töötavas mälus meeles püsiks. Oli siis teine aasta järjest. Ja ma võin julgusega öelda, et tõsiselt hea oli olla jälle suurlinnale välja laenatud. Vähemalt oli tunne et sa liigud edasi, mitte ei seisa paigal, nagu praegu on tunne. Ärkad hommikul, vaatad hallidest aknaraamidest välja ja mida sa näed - vihm ! Siis mõtled omakorda, oota, kas seda ei olnud juba eile ja deem, oli ka ju üleeile. Kõik kordub, kõik on juba olnud. Berliinis oli teist moodi. Minu arust annab see kõik tõesti igale ajahetkele omamoodi võlu, kui sa kõnnid ringi linnapeal kaart pidevalt silmade ees lahti ja küsid iga möödamineja käest kas ma olen ikka õiges kohas.... rabav ( Mi piace Tedeske ).
Mulle meeldis see ärevus kõhus, kui ma sõitsin bussiga Tallinna poole, ise olles täielikus ootusärevuses, et mis saama hakkab, ei olnd ju ma sugugi kindel, et kas me üldse piletid saame lennuki peale. Samas oli ka kõhklus selle ees, et esialgu tuleb kõik seljataha hetkeks jätta ja 10 päeva olla koos inimesega, keda ma tegelikult üldse ei tunnegi. Kuid samas ma teadsin, et sellest tulevad väga lühikesed 10 päeva. Mäletan täpselt seda leebet suvetuule hõngu kui me astusime lennukist maha, kui me kotte oodates naersime et Eestist tulnud turistidel olid kotid täis lauakat :D. No tõesti, lauakat ikka ei ostaks või nagu Vuk ütles, this Estonian vodka is excelent. Lõpuks Werphulis ( ma ei ole sugugi kindel et ma selle sõna igesti kirjutan ) voodisse vaaruda oli mõnus, täpselt selline tunne et oh jumal tänatud, jälle kodus, sest see maja ja aura selle kõige ümber oli mulle sisse midagi erakordset jätnud eelmisest aastast.
Ja nii oli ka ülejäänud aja, Ja nüüd on haav sees sügavam ja ma olen kindel, et ka järgmine aasta saab kindlasti tagasi mindud, kuulub ju Berliin minu lemmik linnade hulka ja ma usun et seda ei muuda nii lihtsalt miski. aga ma luban endale et järgmine aasta ma ei ole enam nii isekas reisi korraldamisel. Mul on tõesti pisikesed süümekad, et ma Katrinile ütlesin et ma tahan ise kaaslase valida :P, aga tegelt ka, ei olnd väga tuju minna miski targaga, kellega oleks saanud ööde viisi rääkida poliitikast, oh ma ju tean, kuidas nad seda poliitikat armastavad. Parem vaatasin öösel lummavat tähistaevast. Sest see oli tõesti võrratu. Nojah, ma ju linnalaps ka :D. Ah see kõik on mulle kuidagi väga sisse sööbinud, kurb aga tõsi, vähemalt liikus aeg edasi, mina liikusin edasi.
Viimane öö Berliinis oli huvitav. Kes oleks võinud eales arvata, et mulle hakkab meeldima kirikute öine kuldne kuma, ja see oli tõsiselt lummav, ma pakun, et kui am seal elaks, siis külastaks selle kiriku isegi 1. kord ära. Nagu räägitakse, et öös on ju asju. Hiired ja joodikud, võrratu kombinatsioon. No see joodik seal raudteejaamas oli küll viimase peal, selline tunne oli, et ta oli miski ajas ära eksinud, mu esimene mõte oli, et võiks ju rääkida, mis siis et ta purjakil kergelt, no okei, raskelt ja niikuinii oli vaja Kätlinit oodata ju. Ja mitte et mul külm ei olnud :S. No uskuge või mitte, aga osad sakslased ei oska lihtsalt saksa keelt, nii kummaline kui see ka ei ole. Isegi mina olen osavam. Ainukesed sõnad, mis tema suust tulid olid : Hevi, Rock und Scheisse. Elementaarsed kolm.
Aga okei, ma panen nüüd oma Toki Hotelli kinni ja lähen üritan magada, homme ka ju jälle kool ja kõik see muu hall ja märg.
Tõsiselt elav oli olla suurlinnale välja laenatud................
Mulle meeldis see ärevus kõhus, kui ma sõitsin bussiga Tallinna poole, ise olles täielikus ootusärevuses, et mis saama hakkab, ei olnd ju ma sugugi kindel, et kas me üldse piletid saame lennuki peale. Samas oli ka kõhklus selle ees, et esialgu tuleb kõik seljataha hetkeks jätta ja 10 päeva olla koos inimesega, keda ma tegelikult üldse ei tunnegi. Kuid samas ma teadsin, et sellest tulevad väga lühikesed 10 päeva. Mäletan täpselt seda leebet suvetuule hõngu kui me astusime lennukist maha, kui me kotte oodates naersime et Eestist tulnud turistidel olid kotid täis lauakat :D. No tõesti, lauakat ikka ei ostaks või nagu Vuk ütles, this Estonian vodka is excelent. Lõpuks Werphulis ( ma ei ole sugugi kindel et ma selle sõna igesti kirjutan ) voodisse vaaruda oli mõnus, täpselt selline tunne et oh jumal tänatud, jälle kodus, sest see maja ja aura selle kõige ümber oli mulle sisse midagi erakordset jätnud eelmisest aastast.
Ja nii oli ka ülejäänud aja, Ja nüüd on haav sees sügavam ja ma olen kindel, et ka järgmine aasta saab kindlasti tagasi mindud, kuulub ju Berliin minu lemmik linnade hulka ja ma usun et seda ei muuda nii lihtsalt miski. aga ma luban endale et järgmine aasta ma ei ole enam nii isekas reisi korraldamisel. Mul on tõesti pisikesed süümekad, et ma Katrinile ütlesin et ma tahan ise kaaslase valida :P, aga tegelt ka, ei olnd väga tuju minna miski targaga, kellega oleks saanud ööde viisi rääkida poliitikast, oh ma ju tean, kuidas nad seda poliitikat armastavad. Parem vaatasin öösel lummavat tähistaevast. Sest see oli tõesti võrratu. Nojah, ma ju linnalaps ka :D. Ah see kõik on mulle kuidagi väga sisse sööbinud, kurb aga tõsi, vähemalt liikus aeg edasi, mina liikusin edasi.
Viimane öö Berliinis oli huvitav. Kes oleks võinud eales arvata, et mulle hakkab meeldima kirikute öine kuldne kuma, ja see oli tõsiselt lummav, ma pakun, et kui am seal elaks, siis külastaks selle kiriku isegi 1. kord ära. Nagu räägitakse, et öös on ju asju. Hiired ja joodikud, võrratu kombinatsioon. No see joodik seal raudteejaamas oli küll viimase peal, selline tunne oli, et ta oli miski ajas ära eksinud, mu esimene mõte oli, et võiks ju rääkida, mis siis et ta purjakil kergelt, no okei, raskelt ja niikuinii oli vaja Kätlinit oodata ju. Ja mitte et mul külm ei olnud :S. No uskuge või mitte, aga osad sakslased ei oska lihtsalt saksa keelt, nii kummaline kui see ka ei ole. Isegi mina olen osavam. Ainukesed sõnad, mis tema suust tulid olid : Hevi, Rock und Scheisse. Elementaarsed kolm.
Aga okei, ma panen nüüd oma Toki Hotelli kinni ja lähen üritan magada, homme ka ju jälle kool ja kõik see muu hall ja märg.
Tõsiselt elav oli olla suurlinnale välja laenatud................
I really want some action
Noniii.... Hetkel on rõõmsalt 17. oktoobri õhtu ja juba mitmendat päeva kummitab mind mõte, et miks ma tegin blogi kui ma siia midagi ei kirjuta. Tasapisi tekib tunne, et kõik hakkab jälle aegamööda kokku jooksma ja ma ei mõtle siin hetkel selle all juhtmeid, mkm, mitte neid. Ajaloo arvestus läks viltu, statistikast saab vb midagi loota ja homme jälle. Iga päev tekib selline tunne tasapisi, et jälle ja jälle ja jälle ja jälle, kummaline ja nõme. Täna oli koosolek ka, no anna abi, mitte et ma midagi seal üldse rääkisin, vahel onlihtsalt huvitav inimesi jälgida ja kuidas keegi võib mingi mõtetu asja peale loopida õhku lõputul hulgal mõtetuid märkusi ja kommentaare, tahaks lihtsalt küsida et miks ja siinkohal ma ei mõtle sugugi Jahu. Jahu puhul piinab mind küsimus, et kas tõesti see levinud arusaam, et kui inimen on tavalises seltskonnas heidik, peab ennast välja elama just seal, kus talle võimalus antakse. Või on see kõik hoopis minu rafineeritud mõtlemise sünnitus. Oh jeerum.........
I really want some action....
I really want some action....
Subscribe to:
Posts (Atom)
