Keegi ei näinud neid

Hoian oma külmas käes veel kirja, iga järgneva tähega sureb minus kõik aina enam. Kiri neelab kõik pisarad endasse nagu teaks ta rohkem kui mina. Selline tunne, et raisakotkad vaid jälgivad meie mänguväljakut, tahavad sind ja mind, lase mind lahti ja las ma jooksen.
" Vaevalt nad mind kätte saavad", lausus ta kui jõud ennast lõppudelõpuks ühendasid.
" Ole rahulik, kõik on möödas, lund enam ei saja, suurlinna tuled ei tee sulle enam haiget", oli ta vastus temast väljapurskavale meeleheitele.
" See maailm meie all ei loe", sosistas ta, samas vaadates klaasistunud silmadesse, kuid ometi oli maailm igaveseks vaikseks jäänud ja vihmasadu ei paistnud lakkavat. Piisk piisa järel püüdis ta vaid akent purustada, et lõplikult minema pesta kõik mis ei oma enam väärtust.
" Aga nad ju tulevad, jälgivad, tahavad, soovivad.........nad on kõrgemal katustel, kõrgemal kui mina", kõlas ta lootusetu hääl.
" Kui me kadunud oleme, keegi ei märka, keegi ei loe üle, kas sündisimegi ometi juba nähtamatult ?"
" Sa ei saa ometi lõplikult joosta, ei saa, sest ma ei jõua järele, ma saan ju aru, ma mõistan ja tahan sind aidata, aga ei saa ju, sest sa kardad kõiki tundmatuid nägusid, kõike kardad, mis püüab eemale ajada raisakotkaste varje, kes tiirlevad ikka veel näljaselt su hinge kohal".

Ja nii ta purustas peegli ja langes põrandale uut päeva ootama. Öö oli külm kuid hommikul ei olnud enam jälgi ja keegi ei leidnud eelmisest ööst mitte midagi................

Meie ei saa maailma paremaks muuta.

Milline peaks siis lõppudelõpuks olema meie ühiskond, millisena ta peaks toimima ? Praegu on tekkinud tasapisi jälle tunne, et kõik keerleb vaid poliitika ümber, hommikul kui netist postimehe lahti löön, seda muidugi oma kooli arvelt, sest kes ikka sinna statistilisse majanduse mõõtmisse minna viitsib, siis otsain ma ikka üles esimesene poliitika lehekülja ja vaatan, kes rahaahne pärdik jälle midagi omaarust tarka on öelnud. kõikide erakondade valimiskampaaniad on mul ka tuttavad ja omad eelistused ka pikapeale paigas. Kaks erakonda, kes minu arust kindlasti mitte kuhugile ei kõlba on esiteks täielikult ära korrupeerunud keskerakond, kes rõhub vaid tehtud ja tehtud, kuigi kõik nende tehtud asjad on majanduse loomulik protsess ja tulevases valimisplatvormis toetutakse ka vaid loomulikule protsessi käigule, see on normaalne, et majanduse arenedes tõusevad pensionid, see on normaalne, et toetused suurenevad, muud moodi ei saakski ju, ja mitte Keskerakond ei tee seda teoks, nemad lihtsalt rõhutavad sõnadele pere, lapsed ja pension ja lähevad ajuvabadele inimestele hinge, valida keskerakond on sama hea kui valida erakond värvi järgi.
teine poliitiline partei, kellest ma ei ole väga sotti saanud on kristlikud demokraadid, kelle valimisplatvorm on ka totaalselt ajuvaba ja küsimuste vastamisel hiilivad ka ümber nurga nagu ninasarvikud. Lugedes kristlike demokraatide artiklite kommentaare jäi mul üks sobilik nende kohta isegi kõrva...... ( kena milf oled, neelad ka ), kuidas kurat on seotud kristus poliitikaga ?
Üldiselt kõik see ühiskond lonkab ja mis kõige nõmedam, me ei saa selle heaks midagi teha, sest märksõnadeks meie postindustriaalses riigis on korruptsioon ja onupojapoliitika ja mitte tarkus ja teadmised. Tallinnas on võimatu saada normaalset töökohta, kui sa ei kuulu keskerakonda, jõle nõme. Eks näis, mis minust tulevikus seal saab. Praegu ka peaksin ma teoreetiliselt koolis olema, aga nokitsesin hommikul natukene oma uurimustöö kallal selle asemel, ideesid ja nägemust mul täitsa on kuidas asi peaks toimima ja välja mul tulema, aga viitsimisest jääb natukene puudu, aga ma luban, et parandan ennast, sest peaks enda puhul natukenegi normaalsematele tulemustele rõhuma ülikoolis ja seda saab vaid järjepidava tööga. Kuigi oma kirve finantskaasuse sain ma eile tehtud. Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida.
Mis minu arust oleks riigil kõige rohkem vaja oleks esiteks efektiivsemat rahajaotust, kus riigikogu ei oleks ainuotsustajaks raha jaotamiselt vaid jaotaks raha vallavalitsustele ja siis vallavalitsused ja kohalikud omavalitsused jaotaksid selle nii nagu õige, sest see tagaks raha efektiivsema jaotamise. Teiseks tuleks tasakaalustada majanduse kiirenemise protsessi, et hoida kasv stabiilne ja takistada majanduse ülekuumenemist. Selle heaks oleks kõige efektiivsem jätta tulumaks rahul ja rõõmsalt 22 protsendi peale ja liikuda astmelise tulumaksu poole, sest me elame ju ometi ühiskonnas, kas ei ole mitte demokraatia ülesanne, et need kellel on rohkem raha ja võimalusi aitavad neid järele, kellel ei ole minitel põhjustel piisavalt resursse et normaalsel tasemel ära elada. Arusaadav loomulikult, et suurfirmade omanikud ja ettevõtete juhid ei ole nõus maksma ligikaudu 50 protsenti oma sissetulekutest ära, aga mis teha, närvi ajab see, kuidas nad aru ei saa, kuidas ühiskond peab toimima. Ja ometi saavad nad endale puhtaid netokasumeid välja võtta dividendidena, mitte mingit probleemi. Näha on igast küljest, kuidas demokraatia ei toimi. Või parem variant, et näha on kuidas Sotsiaaldemokraatia ei toimi. Pigem sarnaneb kõik ikka veel sotsialismiga. Ometi on ju viis Euroopa kõrgeima elatustasemega riiki sotsiaaldemokraatlikud riigid, järelikult on meil veel pikk pikk tee minna.
Oeh, mis kasu on arutleda ühiskonna mõistmatuse üle, kui niikuinii teha midagi ei saa. Eks näis, mis neljandal märtsil selle karuselliga saab.

MA TÕESTI EI VIITSI SIIA MIDAGI KIRJUTADA. VAIMUVAESUS, ANDKE MULLE ÜKS HEA RAAMAT JA ÜKSIK METSAMAJAKE JA MA OLEKS NAGU UUS :P. HOMME ÜLE KAHE KUU KOOLI............................................TSAU

Suhkrust ja Jahust ja Maasikavahust

Oeh, viimased päevad on olnud kiired ja tormilised, no vb mitte pühapäev, kus ma toorelt terve päev magasin. Aga vahepeal on tõesti kitarr lihtsalt häälest ära ja tahan vaid hommikul su voodist ärgata.
Laupäeva õhtul käisime siis nii nagu iga aasta ka seekord Koolitantsul 2007. Ja minu üllatuseks oli tase see aasta tõsiselt nõrk, isegi Attitude, kes iga aasta on olnud ikka tasemel ja kipub olema Tartu eelvooru nii öelda HighLight, oli tõeliselt kehv, aga nad lubasid ennast poolfinaaliks lihvida, eks näis. Ülejäänud õhtu möödus eurovisiooni tähe all, hullult kahju tegelt, et Romeo ja Julia ei võitnud, ma isegi hääletasin selle poolt, minu arust oleks just õige olnud saata Eesti keelne lugu, olekski ülejäänud maailm näinud, kui ilus tegelt eesti keel on. Ja see oli tõesti südantlõhestav, kuidas Jaagup Kreemi palgeilt tulid pisarad pärast Hele ja Kase esitlust. See on ehe näide sellest, kuidas üks helilooja tõeliselt armastab oma loomingut. Ega ilma asjata ma ei jumalda terminaatorit. Niiet Gerli mingu sinna Soome, minu lemmikuks jääb ikka Romeo ja Julia :). Ülejäänud õhtu vaatasime lihtsalt Annikaga Honeyt ja mängisime labürinti, milles ma jälle võitsin :P ja sai ka üle pika aja kitarr kätte võetud ja lauldud, ma peaks seda tegelt rohkem tegema, siis ei ununeks asi niivõrd ära.
Reede õhtu sai siis esimest korda üle pika aja jälle pokkerit raha peale taotud ja oi ülla ülla, jäin lõpuks ikka miinustesse :D, no maolen alati rääkinud, et õnnemängudes mul ei vea, et peab armastuse peale panustama.
Neljapäeval käisime Birgitiga tema nimepäeva puhul siis kelgutamas ja ma sõitsin oma 15 aastat vana kelgu sodiks :D, palju õnne, aga muidu oli lõõbus, esimene kord see aasta, kui jõudsin kelgutama, nüüd tuleks veel kunagi uiskama ka jõuda :P.
Lisaks selle on jäänud mul veel viimane nädal puhata ja vaikselt raamatutesse jälle süveneda, et oma viimane järeltöö ka tublisti ära teha. Ja siis järgmisest esmaspäevast kaheksast kaheksani koolis jälle käia, ajeee, ma saan targaks äkki kunagi nii veel :D.
Ainukene asi, mis mind häirib on see, et mul ei ole lähiajal absoluutselt aega sotside valimiskampaaniaga tegelemiseks :S, kuigi hullult tahaks, tegelt Brüselisse tahaks, aga eks ma tõesti püüa anda endast parim. Järgmisest nädalast püüan ka kusagil kaasa lüüa. Hädasti oleks vaja uusi riideid, ma pole endale ühestki riidepoest mitte halligi soetanud juba tervelt pool aastat, sest Eesti poodides tõsiselt ei ole mitte midagi :S, I need to go abroad noh :S.
Aga nagu näha, ei olndki mul midagi tarka jälle öelda, ma olen ikka alla käind :S. Lähen ja õpin edasi, et õhtul välja minna ja vb ka Naruto teine film ära vaadata. Niiet kõik on praegu täitsa Suhkrust ja Jahust ja Maasikavahust :)

Üle maailma ja edasi

Tähelepanu.........valmis.........läks.........ja jookse, siis kui taevas avaneb ja nii üle maailma ja edasi. Aint jookseks noh, nii hea on vaheaeg, oi kui kaua ma olen seda oodanud, ei mingit õppimist, ei mingit kooli, ärkad, kell on 2 päeval ja mõtled, et mis täna õhtu ka teeks :D. Natukene nõme on oodata neid turunduse ja mikroökonoomika tulemusi, aga mis teha. Mikros kukun niikuinii läbi ja järeleksam on kindel, aga turunduse võiks ju läbi saada, kuigi kahtlane. See eksamisess oleks justkui lagunenud maailm mu selja taga, hoopis teine tunne on. Nüüd kui lumi ka maha tuli, tundub terve Tartu ühe hoobiga tohutult lummav ja võrratu, talv on ikka tõesti aeg, mil loodus saab iseendaks. Hingad lihtsalt korra sügavalt sisse ja mõtled, et tegelt on armas kohake see meie Tartu, aga mitte minu jaoks, tahaks suurlinnaelu, sellepärast võlubki Tallinn mind üha ja üha enam, laupäeval peaks ka sinna koolitantsule minema, aga ma ei tea, kuidas lood mul rahaliselt on :S, samas võiks ju sinna uute liikmeta koolitusele ka minna, kuigi väga ei kisu, ma arvan, et mul ei ole vaja seal kedagi üle vaadata või nemad ei pea ka mind nägema, nendest, kellest saavad uued liikmed, küll neid mõnes teemakoolis näeb. Aga eks ma homme sellel erakonna valimiskampaanial uuri täpsemalt.
Täna oli ka tegelt tore päevakene :). Ärkad, kell on 14.00, mõtled, et peaks ennast linna vedama, siis sain korraks kariniga kokku :), tore oli, siis poolteist tundi rõõmsalt loengut kuulata ja koju ja siis Annika poole place stationit mängima, seekord olin rallirajal vähemalt mina peal :D, mu vana talent tuli jälle esile, eelmine kord ma olin lihtsalt purjus :D. Aga muidu on hea, kõik koolilapsed tuduvad, mina vahin rõõmsalt mingit Toki Hotelli kraami youtubist ja söön shokolaadi kohukesi, oi, kuidas mulle shokolaadi kohukesed meeldivad :D.
Ja veel üks lubadus, et valmimas on siiasamma paraleerblogi, kui mul kunagi rohkem viitsimist on, siis kirjutan valmis, aga see on midagi palju huvitavamat ja teistsugust, niiet ;)
Aga olgu, tähelepanu, valmis, läks ja jookske ;)







Üle maailma ja edasi ;)

Esimene korralik lumi

Hei :D. Lumi on maas, Kristjan Kasearu uued laulud röögivad arvutist ja tuju on nii hea et anna minna :D. Elujanu kandideerib täitsa minu uueks lemmiklauluks. Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida vaid mõtlesin ritta laduda paar sõna enda nädalavahetusest.
Algas kõik reedega. Kõigepealt läksin Birgiti juurest läbi ja edasi Martini juurde ja siis poodi, arvest ma seekord ei räägiks jälle, aga kott kõlisevat täis ja sammud Annika juurde. Annika esimesed sõnad :D : " Birgit, ma pean sind kahjuks kurvastama, meil ei ole ühtegi poissi :D ". Ja sisseminnes nägime, et oi, Andres ja Martin ja 16 tüdrukut :D, laheeee, mul oli muidugi paras paanika, et mis värk on, aga seal oli muidu igasuguseid muid toredaid inimesi, nagu Triinu, keda ma kahjuks ei näindki seekord laua all :D, no järgmine kord siis. Aga tüdrukud üldiselt ei joonud midagi, tegelt see on hullult positiivne, kui tüdrukud ei joo, üks siider on okei, lauall või peldikus roopida ei ole okei. Ma isegi hakkasin mõtlema, et kas see uus kampaania "kaunis naine ei joo" on neile siis niivõrd hästi mõjunud aga ju vist :D, kui nad ei taha roopiva punamütsikese rolli kusagil näidendis või nagu reklaam seda väidab. Aga igatahes pidu oli tore, tegelt ma olen seda alati öelnud, et sõpradega on ülekõige ikka olla :), asi ongi alati tegelt seltskonnas.
Peokäigust siis niipalju, et ma pidasin mingi Frederikku Tauruseks, kaotasin Annikal mingi autosõidu mängus ja mingi aja peale oli poisse ka juurde tulnd ja Martin rõõmsalt kuhugile tuttu keerand ( keffik ). Ja tüdrukule autosõidus kaotada on ka mark, aga noh, küll ma järgmine kord tagasi teen :P. Üldiselt öösel magada ei saand, tänu ühele segavale faktorile ja hommikul kell 8 hakkas kõik eilne kõhus tivolituuri korraldama, laheeee.
Laupäev möödus uniselt ja õppimise tähe all. tegelt ma olin sada protsenti kindel, et õhtul ma ei tee mitte midagi, siis helistab Karin, et mis plaanis, et ma ei viitsii kodus passida, tavai tsau. Maandusime siis Martini ja Kariniga ristiisas küüslaugu leibu söödes ja kaarte mängides. Tegelt oli päris lõbus :D, ma millegipärast võitsin kogu aeg, ju mul siis ei vea armastuses või nii :D. Tore oli ka küüslauguküünte peale kaarte mängida, kuid kolm küünt jagasime rõõmsalt võrdselt ära, tegelt oli ikka jumala ränk puhast küüslaugu küünt süüüa, aga noh, lõbus oli vähemalt :D. Kõik täiega haisesid küüslaugu järele. Lisaks sellele oli seal veel muid huvitavaid inimesi, kes mööda virvendasid, edgar, Anna-Lena mingi suure mehega :D, Marlen ja mingi suur tont, kes tuli meile Vana Tallinnat pakkuma, ise täiega korrutades, et tegelt ka ma ei ole sinna extasit sisse pand :D, lõpuks mingid Inglased isegi olid nõus seda jooma :D....olgu....
Pärast saatsime Karini bussi peale ja mis me avastame, tavai tsau, viimane buss oli ära läind, tuli väike jalgsi matk ette võtta ja koju jõudes olin ma totaalselt ära külmund :S.
Ja ma tean sa tead ma tean, et ma võtan nüüd oma Mikroökonoomika õpiku ja hakkan homseks eksamiks õppima. Ja nautige esimest lund, tehke lumesõda ja kelgutage, kes teab, kauaks seda jätkub.

Hullult imelik on olla, praegu on mingi kolmapäeva lõuna kusagil kell kolm. Ma istun põhimõtteliselt niisama ja ajan sama hösti kui juttu oma egoga, selleasemel, et oma homseks turunduse eksamiks õppida. Ego ütleb, et oskad ju vabalt, aga ma põen, kui mul kõik need punktid meelde ei tule :S, praegu vaatasin esimesi küsimusi ja hui tulid mingi tootekonseptsiooni alajaotused meelde. Ma ei tea, mis mul viga on, kas on siis raske ennast paar nädalat kokku võtta ja lihtsalt eksamid toorelt ära õppida ja siis jälle ülejäänd aja vedeleda ja hängida niisama. Ajaloo ma suutsin isegi ära õppida, loodan et läbi ka saan ja vaatamata kõigele, kavatsen ma ka homse töö ära teha. Mingi aeg peaks issi jõudma, küll ta siis sunnib mu jälle õppima :P.
Praegu ka ootasin mingi 5 minutit, et mingi termika laul netist käivutuks, peaks oma arvuti puhastamisega tegelema, ma olen talle selle hädasti võlgu ma pakun, vaeseke on minu käe all juba oma 8 aastat vastu pidand, see on päris palju et minuga vastu pidada :D.
Õnneks järgmine esmaspäev on mul viimane ja kõige raskem eksam, tolleksma luban küll, et õpin nagu segane, hommikust õhtuni. Aga Jüri ka ju tegi seda ja eksamit ikka ei osand :S. Persse see kool, nüüd kevadsemestril võtan ma vähem aineid ja keskendun muudele tegevustele. Ja kui eksamid läbi, siis ma teen palju toredaid asju ja naudin oma kolme nädalast puhkust :D, ma juba praegu naeran selle üle, kuidas kõik koolis käivad ja siis mina pm teen kolm nädalat mida tahan :D, magan ästi kaua jne :D.
Aga olgu, ma panen oma terminaatori kinni ja lähen õpin veel tunnikese, vähemalt püüan (A).
Ja see must asi seal aknalaul on minu kass, kes peab veel natukene kosuma, siis ei pea Jaanipäeval poest liha ostma :P.

Asjade algus

Nonii, täna sain ma oma terve nädala televisioonielamuse, kus me Riskoga silmad punnis vahtisime Saksamaa miljoni mängu. Ja mingi vend võitis rahulikult miljon eurot :D, ränk, aga huvitav oli :D, miljoni küsimus oli ajaloo küsimus ja helistas vennale, vend ütles et pane lukku ja vaata mis saab ja miljoni sai.
Muidu on kõik ilus ja tore, saime sotsidesse uue liikme, totaalne pangepanek. Siinkohal ma annaks teile head nõuannet, kui te soovite sulanduda uude seltskonda, hakkake kohe rääkima, rääkige väga palju ja rääkige iseendast :D. Ja pärast vaadake, mis tulemus on. Ja siinkohal tervitaksin Raigo Jahu, kes kindlasti saab oma nurgakese kunagi minu blogis, aga mul ei ole selleks praegu viitsimist.
Uus sots, kelle nime ma ei mäleta : Mina elan annelinnas, kas keegi teist elab veel annelinnas ?
.........................vaikus....................
Raigo: aga Andu elab annelinnas
Mina: :S

Aga muidu ma ei tea küll midagi , mida ma elult tahan, palju kodujuustu ja palju magada tahaks.
poolikuid asju teha ei taha ja pärast eksameid tahaks palju lollusi teha (A). See oleks kõik. Pole palju vaja et väike laps õnnelikuks teha :D

Viimasest ajast veel natukene. Käisin jälle Tallinnas, varsti on tunne, et olen iga nv juba Tallinnas. Sinnasõit oli kohutav, kui tuli pohlade mõnitust taluda. Volikogu koosolek oli okei. Pärast läks ainult natukene lõbusamaks. Shoppasime kristiines Geaga ja sain ka haritud naiste saabaste alal. Niiet kõik poisid, et naistel ei ole saapad nisiama vaid peavad ikka ehtsast nahast ja kenad olema, lateksist tilulilu ikka ei osteta ;). tagasisõit oli ka täitsa armas, polnd Geaga mingi üle aasta vist üldse rääkinud. Tore oli :)
Üldiselt mul ei ole teile midagi tarka öelda.
Veel sooviksin tervitada oma ema, kes on köögis, oma sõpra kaugel maal ;), tahaks tervitada oma koera ja kassi ja kõiki muid, kes mind tunnevad. Tervitada tahaks kogu inimsugu ja nii ei ole ka kedagi unustaud :D, niiet.............................üks soovilugu palun !

Oh Mu Kallid Kummitused Kummutil !

Mulle meenusid millegipärast jutud kummitustest, mis ma rääkinud, mõelnud, kuulnud ja kogend olen. Nii avan ma päevikus uue lehekülje ja panen kirja loo............. Kas te usute, et kummitused on olemas ? Mulle väideti, et väiksena nähakse öösiti kummitusi, et kummitused näitavad ennast lastele, et need neid kardaks, justkui needus, mis kaob vanemaks saades. Ma olen kindel, et ka mina nägin neid, neid oli nii kardinatel, uste taga ja voodi all. Neid oli igal pool, kapitaga ja kummutil. Nende vastu ei aidanud ei hõbekuulid ega üleval oldud ööd. Isegi silmad lahti on sellise tundega raske uinuda, kui selle tundega saab üldse uinuda. Väiksena tundusid need unenäod ( kui need olid unenäod ? ) hirmuäratavad ja kartus öise magamineku ees ja pimeduse ees oli enneolematu. Justkui olla terminaatori piiril. Kui keegi veel ei tea, siis " Terminaator" tähendab tegelikult valguse ja pimeduse piiri.
Kes meist ei mäletaks Pealtnägijas nähtud poltergaisti lugu, kunagi oli saade, X-Factor, mis seadis piiri reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, mis näitas, et inimesed on kokkupuutunud kummituste ja võõraste hingedega. Alati ei piisa sellest, et jätad öösel majas tuled põlema. Ma mäletan ühte õhtut, kui me Birgitiga läksime Martini juurde ja köögi aknas põles tuli ja nii kui me aknast sisse vaatasime, tuli kustus. Meie muidugi arvasime, et ju siis on see toreda blond tädi külas ja toidab kassi. Ukse lahti keerates oli aga korter tervenisti pime, ainus mida tunda oli, oli külm tuul, mis puhus köögist pimeduse poole. Hiljem telekat vaadates lülitus teler lambist tevelt 2 korda iseenesest välja. Raske on selle mõttega harjuda, kuid järelemõeldes, et äkki tõesti on sellel kõigel tõepõhi all.
Palju olen tuttavatelt kuulnud lugusid, kus nad on kutsunud välja vaime, tehes küünaldest ringi ja nõidunud välja needuse, mida isenesest ei tohiks puutuda. Isegi kui kangeid unerohtusid sa viinaga ei neelaks, tarduks igaük sellise vaatepildi ees, ma arvan. Kunagi ma proovin selle ise ka kindlasti ära, sest juba mõte sellest tekitab mu kõhus mõnusat krabinat.
Võõrad hinged võivad ju meid teise maailma viia ja kummitustega ei suuda ma eal harjuda, aga uskuge või ärge uskuge mu päevikut, aga mul tuli tuju sellest kirjutada ja mulle meeldib tegutse tujude ja tunnete järgi !