Väljas hakkas järsku paduvihma sadama, just sellel hetkel kui ma mõtlesin et peaks jooksma minema. Vihm tahab lihtsalt äkki kõike seda jama hinges minema pesta. Üsna selline tundetu olek on hetkel. Ei leia väga vaimustust inimestes, millest on väga kahju, tahaks tegelt lihtsalt mingi üksi kuhugile ära sõita. Vaatab kui tööd veel ei saa, siis lähen Tomsile külla Riiga, või läheb ikkagi, isegi siis kui midagi saab. Hetkel kuulan smilersi uut lugu - sinine saatus, väga selline mõnus vihmane nutukas ja klaas veini soojendab mälestust nagu Salsaller laulab. Oijah, see klaas veini on neid mälestusi siin ikka soojendanud, isegi mitu klaasi või mitu pudelit veini on pidand mälestusi soojendama ja kustutama. Aga eks ma olen ka arvamusel, et eks peab täitsa põhjas ära käima, et jälle hea oleks pärast.
Aga jah, Pöff käib, kindlasti vaadake kõik seda Soome animatsiooni Niko - Way to the stars, super nagu, peaaegu sama hea kui jääaeg :)
Saturday, November 28, 2009
Vahel kui aega on, siis ma ikka peaks siia kirjutama, kunagi hiljem on tore lugeda.
Elu läheb hästi, alkoholile on õnneks mingi piir pandud, sest süda ei kraabi enam nii väga kui varem. Kuigi eilset õhtut ma ei taha väga mäletada, jube piinlik on. Ainus helge hetk oli kui Ando tuli kell 5 hommikul ja ütles et kuule lähme ära koju...mhm, guud idea.... Enam ma alkoholi ei puutu, igatahes mitte mingeid allveelaevu või kuidas iganes neid kutsuti. Aga ükskõik mis ka ei juhtuks on hetkel vähemalt küllaltki palju kohti kust saada inspiratsiooni ja mõelda et ükskõik mis ka ei juhtuks tuleb eluga ikka edasi minna ja püüda elada seda täisväärtuslikult.
Õnneks on esmaspäeval Edmundiga vestlus, et äkki saab 500 inimeselise ettevõtte direktori assistendiks, see oleks lahe, saaks vähemalt tegeleda sellega mis hea on ja mis annaks asjale vähemalt mingi mõtte. Kuigi hetkel on jube üksik olla ja seda mitte et praegu oleks mingil määralgi kerge. Ja ma kardan, et üksi külm ja kõle talvine Tallinn ei ole ka midagi paremat. Eks tuleb omale midagi leida, sest siin Tartus ka ei toimu minu jaoks midagi. Nojah, tegelt see ei ole päris õige, Tartus on ka väga hea tegelt. Martin on endiselt asendamatu, eelmine nädalavahetus oli Stella külas, mis oli väga tore, nalja sai.
Elu läheb hästi, alkoholile on õnneks mingi piir pandud, sest süda ei kraabi enam nii väga kui varem. Kuigi eilset õhtut ma ei taha väga mäletada, jube piinlik on. Ainus helge hetk oli kui Ando tuli kell 5 hommikul ja ütles et kuule lähme ära koju...mhm, guud idea.... Enam ma alkoholi ei puutu, igatahes mitte mingeid allveelaevu või kuidas iganes neid kutsuti. Aga ükskõik mis ka ei juhtuks on hetkel vähemalt küllaltki palju kohti kust saada inspiratsiooni ja mõelda et ükskõik mis ka ei juhtuks tuleb eluga ikka edasi minna ja püüda elada seda täisväärtuslikult.
Õnneks on esmaspäeval Edmundiga vestlus, et äkki saab 500 inimeselise ettevõtte direktori assistendiks, see oleks lahe, saaks vähemalt tegeleda sellega mis hea on ja mis annaks asjale vähemalt mingi mõtte. Kuigi hetkel on jube üksik olla ja seda mitte et praegu oleks mingil määralgi kerge. Ja ma kardan, et üksi külm ja kõle talvine Tallinn ei ole ka midagi paremat. Eks tuleb omale midagi leida, sest siin Tartus ka ei toimu minu jaoks midagi. Nojah, tegelt see ei ole päris õige, Tartus on ka väga hea tegelt. Martin on endiselt asendamatu, eelmine nädalavahetus oli Stella külas, mis oli väga tore, nalja sai.
Thursday, November 19, 2009
Subscribe to:
Posts (Atom)
